Rootsi turuväärtuse järgi suuruselt teise panga majandusteadlased väidavad, et Rootsi majandus seisab silmitsi kaheaastase langusega, mis on rohkem, kui seni arvati. Kasvavad kulud sunnivad tarbijaid jätkama kulutuste kahandamist ka järgmisel aastal.
Neljapäeval avaldatud aruandes teatas Swedbank AB, et 2023. aastal kahaneb kalendri järgi korrigeeritud sisemajanduse kogutoodang tõenäoliselt 0,9%. Kuigi tegemist on varasemast veidi leebema kahanemisega, eeldab pank nüüd 2024. aastal SKP 0,3 protsendilist langust, olles varem prognoosinud 0,3 protsendilist kasvu.
„Majanduslangus on alanud ja asjad lähevad hullemaks enne kui paremaks,“ ütles peaökonomist Mattias Persson avalduses. „Ootame, et kodumajapidamised jätkaksid veel mõnda aega tarbimise kärpimist, kuna nende sissetulekud on kõrge inflatsiooni ja kasvavate intressikulude tõttu surve all.“
Intressimäärade tõus on avaldanud survet ka Rootsi suurtes võlgades olevatele ärikinnisvarafirmadele ning segadused võivad jätkuda, kuna vabade töökohtade arv võib suureneda ja üürileandjad peavad refinantseerima suures koguses tähtajaga võlakirju, teatas Swedbank. Kuigi mõned üürileandjad võivad maksejõuetuse jätta, on panga hinnangul mõju finantsstabiilsusele või majandusele üldiselt piiratud.
Pärast riigi eramajade turu stabiliseerimisperioodi oletavad nüüd panga majandusteadlased, et eluasemete hinnad langevad 15% madalamaks kui 2022. aasta alguses. Varem olid nad ennustanud 20 protsendilist langust.
„Eeldame, et praegune eluasemehindade platoo on ajutine ning, et sügisel ja talvel hinnad veidi langevad,“ ütles pank. „Taastumine algab 2024. aastal, kuid eluasemeturg paraneb alles hiljem prognoosiperioodi jooksul.“
Rootsi kroon peaks lähiajal veelgi nõrgenema, ütles Swedbank, lisades, et alates 2024. aasta keskpaigast hakkab valuuta „võitma kaotatud positsiooni“.