Ametiühingud: miinimumpalga eest töötav inimene saab Eestis tarbida rohkem kui Lätis või Leedus

Kahe viimase aasta maksumuudatused Baltimaades on mõjutanud enim madalama sissetulekuga inimesi: suurenenud on maksuvaba miinimum ja miinimumpalk.

Eestis, kus alampalk on maksustatud vaid 5% maksumääraga, jääb töötajale enim raha kätte. Töötasu alammäära suurus Eestis 2024. aastal selgub Tööandjate Keskliidu ja Ametiühingute Keskliidu vahel peetavatel läbirääkimistel.

Kõige soodsamas olukorras on Eesti miinimumpalka saavad töötajad, kelle maksukoormus on vaid 5%, samas kui Lätis on see näitaja 18% ja Leedus 23%.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul on Eestis alampalka teenivate inimeste suurem netosissetulek tingitud peamiselt Baltimaade töötajate maksusoodustuste erinevast tasemest. „Eestis ja Leedus on madala sissetulekuga maksusoodustuste piir kõrgemal - Eestis kohaldatakse 654-eurost maksuvabamiinimumi kuni 1200-eurosele palgale, samas kui Lätis hakkab 500-eurone maksuvaba miinimum kehtima palgale üle 500 euro.“

2023. aastal on maksuvaba miinimumi ülempiiri Lätis 500 eurot, Leedus 625 eurot ja Eestis 654 eurot kuus, miinimumpalk on Lätis 620 eurot, Leedus 840 eurot ja Eestis 725 eurot kuus. Maksudega arvestades jääb miinimumpalga saajale Lätis kätte veidi alla 535 euro, Leedus 633 eurot ja Eestis peaaegu 690 eurot. Seetõttu saavadki miinimumpalgaga töötajad Eestis tarbida enam kui Lätis või Leedus.

Eesti 2024. aasta miinimumpalga suurus selgub sügisel Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu kokkuleppel. Töötasu alampalga arvutamisel arvestatakse mais sõlmitud miinimumpalga hea tahte leppe, Eesti Panga majandusprognoosi ning tööturu trendidega.