Edetabelis on välja toodud 120 majandust, mis on järjestatud nende energiasüsteemide praeguse toimimise-, majandusarengu-, majanduskasvu-, keskkonnasäästlikuse-, energiajulgeoleku- ja juurdepääsetavuse põhjal. Lisaks võeti arvesse riikide valmisolekut üleminekuks turvalistele-, jätkusuutlikele-, taskukohastele- ja kaasavatele energiasüsteemidele.

Ilmselt ei tule valmista kellelegi üllatust fakt, et edetabeli esiviisiku moodustasid vastavalt Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Šveits. Vaevalt keegi oskas oodata energiaülemineku edetabeli kümnendale reale Eestit, millega edestatakse Saksamaad, Ameerika Ühendriike, Suurbritanniat ja Jaapanit. Meie Baltinaabrid Läti ja Leedu paiknevad vastavalt 26. ja 36. tabelireal.

Päikeseenergia ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Magno Kure nendib, et aruanne keskendub väga olulisel määral sellele, et kuidas majandused suudavad vähendada sõltuvust Venemaast ja üldiselt imporditavatest kütustest. „Põhjamaades on teatavasti selles osas olukord väga hea, samuti ka Eestis. Täna on see juba suuresti tänu taastuvenergiale.“

Päikesepargid andsid kõrgele kohale suure tõuke

Uuringust selgub, et Eesti on viimase kümne aastaga ühe kiireima energiaülemineku läbi teinud riike maailmas. Kõige suuremad sammud astus Eesti 2016. aastal ja aastatel vahemikus 2020-2022. Edetabel toob välja ka, et Eesti astus aastatel vahemikus 2014-2015 Eesti energia- üleminekus väikse sammu tagasi ning 2019 ühe selle aasta suurima sammu tagasi. Täpsemaid põhjuseid uuring välja ei too.

Kure prognoosib, et 2016. aastal mõjutas skoori läbi häda valminud Auvere elektrijaama valmimine. Viimaste suurte sammude tagamaadena aastatel 2020-2022 näeb Kure olulist mõju asjaolul, et selles vahemikus valmis enamus praegu töötavatest päikeseparkidest.

Kokkuvõttes on Eesti indeks 10 aastaga 10,58% paranenud andes meile suurima arengu läbi teinud riikide edetabelis Hiina, Horvaatia, Zimbabwe, Senegali, Leedu ja Elevandiluuranniku järel seitsmendal kohal.

Hõiskamiseks veel põhjust pole

Eesti viis kõrgele kohale energiajulgeoleku ja varustuskindluse kõrge hinne, millega oldi USA ja Austraalia järel kolmandal kohal. Võrreldes 2014. aastaga suutsid 95% riikidest ETI skoori parandada.

Päikeseenergia ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Magno Kure nendtis, et aruande kohaselt sõltub Eesti suhteliselt vähe imporditavatest kütustest. Aga see on peamiselt tänu põlevkivile, mis ei ole tegelikult taastuvenergiale üleminekuga seotud. Lisaks on meil välisühendused Soome ja Lätiga. „Loomulikult on meil tänaseks ka palju päikese- ja tuuleenergiat, kuid põhiline tuleb endiselt põlevkivist ja välisühendustest.“

Päikese-, tuule-, ja hübriidparkidega tegeleva taastuvenergiaettevõtte Vestman Solar OÜ juht Hannu Lamp märgib, et Eesti tabelikoht on pisut üllatav ning ilmselt mängib energiajulgeoleku hinde määramise puhul suurt rolli meie põlevkivijaamade suur osakaal.

„Kindlasti ei tohiks rahul olla selle üle, et oleme saavutanud kõrge energiajulgeoleku nõukogude pärandi abil toetudes ammenduvale maavarale. Palju tööd on ees, et suurendada taastuvenergia võimsusi, lisades ka salvestuslahendused ning parandada elektriühendusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Peame likvideerima bürokraatlikud takistused planeerimisel ning leidma tasakaalu taastuvenergeetika ja lokaalse mõju vahel, et rajada maismaa tuule- ja päikesepargid just kõige madalamat elektri omahinda võimaldavatesse asukohtadesse,“ ütles Lamp.

Smarteconi tegevjuht Magno Kure möönab energeetika valdkonnas, et päikeseenergiat ei peetud Eestis pikalt tõsiseltvõetavaks energiaallikaks. „Võrguettevõtjad ei teinud 2016-2017 otsuseid, mis oleks väga palju taastuvenergiale üleminekul kaasa aidanud. Liitumisprotsess on olnud pigem keeruline ja soositud on arendajad, kelle jaoks on olnud tegemist põhitegevusega. Teatud lüngad protseduurides võimaldasid tekkida nö fantoomvõimsustel“ ütles ta.

Kure lisab, et Eestis on kohalikul omavalitsusel väga suur otsustusõigus, mis tähendab, et ühe valla reeglid ei pruugi kehtida teises vallas.

„Loomulikult on võimalik, et mujal on kehvem, aga e- ja digiriigi kuvand pole energeetikasse jõudnud. Me oleme nii väikesed, et siin oleks kindlasti saanud väga mõistlikult arendada toimiv taastuvenergia taristu, mis ei oleks ühiskonnale vastukarva.“