VIDEO | Aasta tähtsaim aruanne. Rahandusministeerium võimalikke kriise ega automaksu majandusprognoosi ei arvestatud
(59)
Neljapäeval kell 13.00 tutvustab rahandusministeerium uut majandus- ja rahandusprognoosi, mis annab ülevaate majanduses ja riigirahanduses toimuvast ning on valitsusele aluseks 2024. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel.
Pressikonverentsile annavad prognoosist ülevaate rahandusminister Mart Võrklaev, fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.
„Eelarvedistsipliin ei taastu iseenesest, vajalik on järkjärguline suundumine tasakaalu suunas. Valitsusel seisab ees raske ülesanne 2025-2027 aastatel,“ kõneles rahandusminister Võrklaev.
„Eurodes mõõdetuna kasvame endiselt kiiresti, reaalnäitajates mõõdetuna oleme langustrendil,“ sõnas rahandusministeeriumi osakonna juhataja Raoul Lättemäe. „Reaalne näitaja oleks tööjõupuuduse kasv.“
„[Prognoosis] on olulisi muutujaid, kuid kõige olulisem on ministeeriumite eelarvete kululagede hoidmine,“ lisas Klaos. „Tulumaksu laekumisel on järgnevatel aastatel väike miinus sees.“
„Kriise me prognoosis ette ei võta, see jääb ministeeriumite vahelise koostöö osaks,“ sõnas Klaos. Rahandusminister Võrklaev lisas, et prognoosi ei arvestatud ka võimalikku automaksu.
Eelarvepuudjääk väheneb, kuid jääb endiselt püsivalt miinusesse
Koalitsioonileppe otsused parandavad eelarveseisu, kuid valitsussekotri eelarvepuudujääk jääb siiski sügavaks kriisiaastatel tehtud otsuste ja uute püsikulude tõttu.
Esimese poolaasta tugeva maksulaekumise mõjul väheneb käesoleva aasta defitsiit kevadise prognoosiga võrreldes siiski 1% võrra SKP-st, jõudes 1,3 miljardi euroni ehk 3,3 protsendini SKP-st.
Võlakoormus kasvab iga-aastaselt. See toob kaasa intressikulu hüppelise suurenemise 1 protsendini SKP-st 2027. aastaks. See omakorda halvendab võimalusi tulevaste kriisidega toimetulekuks.
Rahandusministeeriumi sõnul on majanduskasvu taastumine lükkunud 2024. aastasse. Eesti põhjanaabrite majandusolud on viimasel aastal olnud nõrgemad kui EL-is keskmiselt ning see on pärssinud meie eksporti. Samas on Eesti majandus keerulistele oludele nende sõnul hästi vastu pidanud. Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on siiski madal ja lähiajal pole paranemist loota.
