Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis kõrgeim info ja side (3257 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2953 eurot) ning energeetika (2946 eurot) tegevusaladel. Kõige suuremat keskmist palka saavad Harjumaa elanikud, teisel kohal on Tartumaa.

Keskmine palk maakonniti

Madalaim oli keskmine palk aga majutuse ja toitlustuse (1178 eurot), muude teenindavate tegevuste (1191 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1268 eurot) alal. „Enim kasvas keskmine palk hariduse (19%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusaladel,“ lisas Voolens.

Kõrgeim brutokuupalk oli Harju (sh Tallinn) (2093 eurot) ja Tartu maakonnas (1889 eurot), madalaim aga Valga (1390 eurot) ja Hiiu maakonnas (1404 eurot).

„Võrreldes aasta taguse ajaga tõusid palgad kõige rohkem Ida-Viru ja Rapla maakonnas, kõige tagasihoidlikumaks jäi palgakasv Harju (v.a Tallinn) ja Lääne maakonnas, ütles Voolens.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2. kvartalis aastatel 2022-2023

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli 2023. aasta teises kvartalis kõrgeim info ja side (2768 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2450 eurot) tegevusaladel. Madalaim oli mediaanpalk kinnisvaraalase (867 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (934 eurot) alal.