Korteri üürimine sujub palju ladusamalt, kui õigetele detailidele tähelepanu pöörata. ERGO õigusabikindlustuse kogemus näitab, et enamik üürivaidlusi algab puudulikest lepingutest. Kahjuks ei tea üürnikud sageli oma õigusi, tõdeb ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet.

Arvesta kaasnevate kuludega

Enamasti tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha ja ette maksta ühe kuu üür. Kui üürida korter maakleri kaudu, lisandub maakleritasu, enamasti samuti ühe kuu üür. Seega, peaks üürimise ajaks olema käepärast vähemalt kolmekordne üürisumma. Tagatisraha võib olla ka suurem, kõige rohkem kolme kuu üüri ulatuses.

Tagatisrahast ja maakleritasust vabanemiseks tasub eluruumi otsida ka näiteks iduettevõtte Rendin kodulehelt. Rendini teenuse kasu on selles, et üürileandja saab üüri- ja kommunaalmaksete garantii koos varakaitsega ning üürnikul on võimalik üürida tagatisrahata.

Peale igakuise üürimakse tuleb arvestada hulga lisakuludega (elekter, küte, vesi, prügivedu, internetiühendus, haldusteenus jm). Lepingus tuleks hilisemate üllatuste vältimiseks üksipulgi kirja panna, mille eest üürnik täpselt maksab, mitte leppida üldsõnalise punktiga, kus lubate maksta „kommunaalkulude“ eest teadmata, mida selle all silmas peetakse.

Võta aega lepingu läbi lugemiseks

On oluline, et üürileping saaks sõlmitud kirjalikult. Seal peaks kindlasti sisalduma üürihind, ammendav loetelu üürniku igakuistest kõrvalkuludest, lepingu kestvuse aeg ning üüripinna lõpetamise ja tagastamise tingimused. Tudengist üürnikule võib olla kasulikum tähtajaline üürileping, mida saab ennetähtaegselt lõpetada ainult erakorralisel juhul, näiteks lepingu rikkumise korral. Pealegi ei saa üürileandja tähtajalise üürilepingu kehtivuse ajal (välja arvatud, kui see on pikem kui kolm aastat) üüri tõsta. Tähtajatu lepingu puhul võib üüri tõsta – põhjendatud mahus – üks kord aastas. Samas aga saab tähtajatut üürilepingut alati lõpetada teatades sellest teisele poolele kolm kuud ette.

On väga oluline leping tähelepanelikult läbi lugeda ja küsida kohe, kui midagi jääb arusaamatuks. Hea oleks lasta leping üle lugeda kogenumal inimesel või spetsialistil.

Peale üürilepingu tuleks sõlmida ja allkirjastada ka korteri üleandmis- ja vastuvõtmisakt, kus on kirjas, milline sisustus korteris on, missuguses seisukorras on mööbel, seadmed ja siseviimistlus, millised on mõõdikute (vesi, gaas) näidud. Hea oleks teha võimalikult palju fotosid korteri ja mööbli seisukorrast, et vältida hilisemaid vaidlusi omanikuga.

Kohandu kodukorraga ja maanda riske

Küsi omanikult majas kehtivate sisekorrareeglite ja käitumistavade kohta. Näiteks on mõnes kortermajas kokku lepitud kindel parkimiskord või jäätmete liigiti sorteerimine. Hea mõte on

oma riskid ka ära kindlustada. Üürnik saab kindlustada nii oma isikliku vara kui ka vastutuse, kui tema tegevuse tõttu teised majaelanikud kahju kannatavad, näiteks kui ta peaks veeavarii põhjustama. Üürilepingut sõlmides on mõistlik küsida, kas üürikorteris on kehtiv kodukindlustus, kellele see laieneb ja millised on valitud kindlustuskaitsed, sest topelt kindlustada pole ka mõtet.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena