Palgakasv kiirenes avalikus sektoris tänu sellele, et teises kvartalis jõustus tervishoiutöötajate uus kollektiivleping. Lisaks tõusis esimeses kvartalis haridustöötajate palk, mis suurendab avaliku sektori palgakasvu terve aasta jooksul.
Erasektoris palgad küll suurenesid, kuid kasv aeglustus: esimeses kvartalis oli see 12,7% ja teises kvartalis 10,9%. Kuna majanduslangus kestab edasi, võib kasvu siiski pidada väga kiireks. Töötlevas tööstuses, mis on Eesti peamine eksportiv haru, kahanesid ettevõtete müük ja eksport teises kvartalis üle 10%. Selle taga oli ühelt poolt meie kaubanduspartnerite nõrk nõudlus, kuid võimalik, et ka senine kiire palgakasv. Viimane võib olla nõrgendanud konkurentsivõimet, mis omakorda tähendab, et majanduse taastumine võib edaspidi olla vaevarikkam.
Küsitlusandmete järgi on ettevõtete huvi töötajaid juurde värvata juba mõnda aega olnud väike. Mitmes tööstussektori, aga ka teenindussektori harus töökohtade arv kahaneb. Seetõttu võib oodata, et palgakasv aeglustub. Töötajate reaalne sissetulek on küll hinnatõusu toimel kahanenud, kuid lootus leida kõrgema palgaga töökoht on mõnevõrra väiksem kui varem. Ka töötajate tõenäosus olemasolevas töökohas palka juurde saada on seega väiksem kui enne.
