Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe sõnul mõistavad ettevõtlusorganisatsioonid üsna hästi muutunud olukorda, mis nõuab Eesti riigi julgeoleku tagamiseks suuremaid kulusid. „Nii ei tekitanud üldine käibemaksumäära tõstmine, ega ka tulumaksumäära tõstmine suurt vastuseisu,“ kinnitas ta. Selgusetuks jääb aga kavandatava mootorsõidukimaksu eesmärk, mis näib olevat ajas muutuv. „Alguses keskkond, siis eelarve ja lõpuks kõik segamini. Kui maksu õigustuseks öeldakse, et oleme veel üks väheseid riike, kus sellist maksu ei ole, siis on midagi väga valesti,“ toonitas Luman.

Luman tõi välja, et Eesti on olnud maksude kogumise efektiivsuselt maailmas esimeste hulgas. „Mis oleks, kui püüaks seda hoida – jääksime nende maksude juurde, mis meil juba täna on ja mille maksmise ja kogumisega oleme harjunud?“ tõstatas ta küsimuse. Tema ütlusel peaksime mõtlema uuesti oma konkurentsieelistele ja need uuesti defineerima. „Peaksime mistahes majandust, maksundust, kuid ka haridust ja teisigi valdkondi puudutavate otsuste puhul kohustuslikult küsima, kuidas aitavad need meid rahvusvahelises konkurentsis edukamaks saada. Vaid siis, kui areneb ettevõtlus - kasvavad inimeste sissetulekud, tekivad töökohad ja suureneb maksutulu,“ sõnas kaubanduskoja juhatuse esimees ja kutsus üles poliitikuid ja ametnikke keskenduma eelkõige sellele, et otsida koos ettevõtjatega uusi võimalusi majanduse elavdamiseks, konkurentsieeliste leidmiseks ja suurendamiseks.