Tähelepanu, ettevõtjad! Septembrist tekib oodatud osanike register

Alates 1. septembrist jõustub seadusemuudatus, mille järgi peetakse edaspidi osaühingute osanike nimekirju peamiselt äriregistris. Sellest tulenevalt peaksid kõik ettevõtjad üle kontrollima äriregistris sisalduvad osanike andmed.

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul pareneb muudatuse tulemusena oluliselt õiguskindlus osadega tehingute tegemisel. „Täna peab osanike nimekirja osaühingu juhatus. Kuigi osanike andmed on avalikult äriregistrist kättesaadavad, on tegemist üksnes informatiivsete andmetega, mitte äriregistri kannetega,“ selgitas Laanet kehtivat õigust ning lisas: „Osaühingu osade kuuluvuse andmetel puudub õiguslik tähendus ja neil ei ole ka avalikku usaldatavust. Kuna osanike andmetele äriregistris ei saa tugineda, siis ei ole võimalik ka osa heauskne omandamine.“

Muudatusega saavad osanike andmed registrikaardi andmete tähenduse ning osanike registri andmete õigsusele võib tugineda sarnaselt registrikaardi andmetele. Tekib osade heauskse omandamise võimalus ning osa omandi üleminek toimub vastava kande tegemisest äriregistrisse.

Sarnased põhimõtted hakkavad kehtima ka hooneühistu liikmete nimekirja pidamisele, mis samuti saavad avaliku usaldatavuse tähenduse. Samas võivad vähemalt 10 000 euro suuruse täielikult sissemakstud osakapitaliga osaühingud jätta osanike nimekirja pidamise juhatusele. Sellisel juhul osade nimekirjal äriregistris õiguslikku tähendust ei ole. Samuti saab osade nimekirja pidada edaspidigi Eesti väärtpaberite registris.

Justiitsministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe sõnul peaksid seadusemuudatusest tulenevalt kõik ettevõtjad üle kontrollima äriregistris sisalduvad osanike andmed. Kui sealne info peaks olema vale, siis hiljemalt 31. augustiks 2024 tuleks esitada äriregistrile selle kohta vastuväide.

„Pooleliolevad osaühingu esmakande avaldused ja osakapitali või osanikke puudutavad muutmiskande avaldused tuleks võimalusel esitada registripidajale 30. augustiks 2023. 1. septembrist esitamata avaldusega jätkates tuleb avaldust vastavalt uuele seadusele muuta ning seetõttu tuleb ka kõik juba antud allkirjad uuesti anda,“ märkis Veskimäe.