Pealtnäha on välk- ja tavamakse erinevus lihtne: välkmakse jõuab kohale kohe, tavamakse kohalejõudmine võtab rohkem aega. LHV jaepanganduse juhi Annika Goroško sõnul on aga erinevusi rohkem.

Maksed laekuvad kindlatel kellaaegadel

Välkmaksed liiguvad sõltumata päevast ööpäevaringselt, tavamaksed aga esmaspäevast reedeni. „Kas tavamakse jõuab kohale poole tunni jooksul või hoopis mõne tunni pärast, sõltub sellest, mis kell makse algatati, sest tavamakseid vahetatakse pankade vahel tööpäeva jooksul kindlatel kellaaegadel kokku viis korda. See tähendab, et olenemata sellest, kas klient teeb makse kell 11.46 või 12.40, jõuab see saajani pärast kella ühte päeval,“ sõnas Goroško. Lisaks võib ühe välkmakse maksimaalne summa olla kuni 100 000 eurot, tavamaksel selline piir puudub.

Tänu automaatsele süsteemile ei sõltu välkmaksete tegemine panga tööajast.

Välkmaksed on automatiseeritud ning jõuavad kohale väga kiirelt. „Tänu automaatsele süsteemile ei sõltu välkmaksete tegemine panga tööajast. Seetõttu oleme otsustanud kõiki LHVst tehtavaid makseid teha välkmaksetena – kui see mingil põhjusel ebaõnnestub, teavitame klienti, et makse liigub aeglasemalt. Enamasti võib põhjuseks olla, et makse saaja pank ei võta välkmakseid vastu ööpäevaringselt või esineb makset vastu võtval kontol muid piiranguid. Välkmaksete pakkumine on meie klientide jaoks oluline, kuna hinnatakse vabadust, mida reaalajas liikuvad maksed inimese või ettevõtte asjaajamisse toovad,“ sõnas Goroško.

Eesti välkmaksed on Euroopa esirinnas

Eestis on tavapärane, et välk- ja tavamaksel hinnaerinevust pole – näiteks LHVs on mõlemad tasuta. Goroško sõnul pole aga pilt samasugune kõikjal Euroopas. „Väljaspool Eestit võib Euroopa pankades välkmakseid tehes esineda lisatasusid. Sellegipoolest on töös regulatsioon, mille kohaselt peaksid pangad tulevikus võimaldama kõiki makseid võrdse teenustasuga,“ märkis Goroško.

Eesti inimesed on harjunud, et riigisisesed maksed liiguvad väga kiiresti – kui nende vahendamine 2017. aastal algas, tõotas see muutuda võrdväärseks makseviisiks kaardimaksete ja sularaha kõrval. Eesti näitel on välkmaksed normaalsus, aga Goroško sõnul on mujal eurotsoonis selle eesmärgi nimel vaja veel pingutada. „Välkmaksed on ka teistes Euroopa riikides positiivselt vastu võetud, kuid nende osakaaludes on ülejäänud Euroopa Eestist tugevalt maas – kui meil tehakse riigisisestest maksetest 82% välkmaksetena, siis mujal euromaksete piirkonnas moodustavad kõikidest maksetest välkmaksed vaid 15%,“ ütles Goroško.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid