Eurotsooni rahapakkumine vähenes esimest korda 13 aasta jooksul

Erasektori vähenenud laenuaktiivsus ning kahanevad hoiused tõid kaasa majanduses ringleva rahahulga vähenemise - areng, mida pole nähtud alates 2010. aastast.

Rahapakkumine on üks peamisi näitajaid, mida Euroopa Keskpank enda rahapoliitika mõju hindamiseks jälgib, kirjutab Financial Times. Kui vähenevad laenumahud ning hoiused, siis peaks aeglustuma ka majandus ning alanema inflatsioon.

EKP mõõdik kogu rahapakkumise jälgimiseks ehk M3 (hõlmab endas hoiuseid, laene, ringluses olevat sularaha ja erinevaid finantsinstrumente) vähenes juuliga lõppeval aastal 0,4%, võrreldes juunikuise 0,6% kasvuga, teatas EKP.

Ökonomistide sõnul on sellest näha keskpanga tugeva rahapoliitika karmistamise ehk nii intressitõstete kui bilansivähendamise mõju, mis toimis plaanipäraselt ning toetab ka pausi tegemist.

„Pankade varade poolel ... näevad asjad halvad välja, sest ettevõtete ja eriti kodumajapidamiste laenukasv kukkus kokku,“ kirjutas Pictet Wealth Managementi makromajanduslike uuringute juht Frederik Ducrozet sotsiaalmeediaplatvormil X. Tema sõnul on see samas rahapoliitika omadus, mitte viga ja see tähendab, et EKP võib [peaks] varsti lõpetama intresside tõstmise.

Rahapakkumise vähenemise peapõhjuseks oli laenukasvu vähenemine erasektorile, mis langes juulis aastavõrdluses 1,6% ehk madalaima tempoga alates 2016. aastast. Vähenes ka laenamine valitsustele, kus 2,7% vähenemine oli suurim langus alates 2007. aastast.