KUULA | Lihtsalt rahast: kas inimestel on autot üldse vaja?

Kas auto on praegu Eestis luksuskaup või on tegemist praktilise ja möödapääsmatu argivahendiga? Jutud automaksu võimalikust kehtestamisest ja teadmised nigelast ühistranspordiliiklusest väljaspool suuri linnu on pannud inimesed teemale sügavamalt mõtlema. Seekordses saates arutavad auto vajalikkuse üle Coop Panga liisingu äriliinijuht Martin Ilves ja Tallinna börsi juht Kaarel Ots. Saadet juhib Simo Sepp.

„Kui mõelda sellele, et Tallinna ümbrusest sõidab iga päev linna tööle umbes 50 000 inimest, kellel on vaja ka lapsi viia kooli ja lasteaeda, õhtul trenni, siis ühistranspordiga pole praegu võimalik neid sõite lahendada. See on ka põhjus, miks on peredes üks, tihti ka kaks autot. Lisaks annab auto ikkagi iseseisvuse ja ka kiiruse, sest arvutuslikult on linnatransport umbes 2,5 korda autost aeglasem. Auto on tänapäeval pealesunnitud vajadus,“ mainib Ilves.

Ots aga leiab, et küsimus „Kas inimestel on autot üldse vaja?“ on ise juba valesti püstitatud, sest kellelgi teisel ei tohiks olla kuidagi oluline, miks keegi on midagi oma ellu valinud. Sealjuures ei ole ka auto omamise fakt tema hinnangul tegelikult kellegi teise asi. Valikuvabadus annab Eestis võimaluse sõita autoga või käia jala, sõita ratta või ühistranspordiga. Ots aga rõhutab, et kõik sõltub inimese elukohast ja sellest, kuhu tal on vaja igapäevaselt liikuda.

„Ma arvan, et kui ma elaksin Kalamajas, laseksin ka võib-olla Boldiga, olgu see tõuks või auto, kogu aeg ringi,“ näitlikustab ta. Äärelinnas elades ja lapsi sõidutades näeb ka tema, et ajavõit ja mugavus on autoga märgatavalt suurem.

Samal ajal on autodel praktiliste vajaduste kõrval ka emotsionaalne pool – paljude inimeste jaoks on auto nagu pereliige, millega soovitaksegi rohkem aega veeta, mida on ilus vaadata ja millega ringi vuramine mõjub rahustavalt.

„Ma mõnikord sõidan sihitult ringi, sest mulle meeldib see,“ sõnab Ots. Ta tõdeb, et on autode peale kulutanud alati rohkem, kui oleks praktilisest vaatest ja sissetulekuga võrreldes mõistlik. Samas hindab ta auto pakutavat vabadust ja meenutab, et just selleks autod kunagi loodigi.

Martin Ilves toob aga välja, et kui praktilise auto liisingu eest on ta valmis välja käima umbes 300 eurot kuus, siis paremaid emotsioone tekitava sõiduki eest 25–30% enam. „Mul ta läheb natukene sinna hobi kategooriasse, mille eest olen nõus maksma. Pluss ta on minu jaoks natukene nagu ära hoitav ravikulu,“ selgitab ta.

Saates tuleb lisaks juttu ka autost kui investeeringust ehk kas õiget autot valides võib selle väärtus ajas ka kasvada, mis hetkeni on rahaliselt kasulikum toetuda rendiautodele ja kas eelistada tasuks pigem uuemat või vanemat sõidukit, aga ka elektriautode mõjust tulevikutrendidele.

Saates osalejate seisukohti ja vastust sellele kuula aga juba saatest!