Kui Eesti majanduse väljavaade on viimaste kuude vältel halvenenud, siis paradoksaalselt on maailmamajanduse kohal olevad sünged pilved pisut heledamaks muutunud. Föderaalreservi jõulised intressitõusud on suutnud saavutada kaks vastandlikku eesmärki – inflatsioon langeb, ent majandus kasvab küll aeglaselt, aga siiski edasi. SEB värske majandusprognoosi kohaselt suureneb Ühendriikide sisemajanduse koguprodukt tänavu 2% võrra, ent järgmisel aastal piirdub kasv vaid 0,9%ga.

Tugev nõudlus teenindussektori teenuste järele on aidanud majanduskasvul seni jätkuda ka Euroopas, kuid tänaseks tundub see hoog olevat raugenud ja paaril järgneval kvartalil ootab euroala ees stagnatsioon. Tõsisemate raskustega on sunnitud silmitsi pistma euroala suurim majandus Saksamaa, kelle suurem sõltuvus ekspordist ja tööstussektorist on praeguse majanduskonjunktuuri juures osutunud nõrkuseks. Sellele vaatamata jääb marginaalne majanduskasv euroalal püsima ja 2023. aastal suureneb sisemajanduse koguprodukt 0,6%.

Kiiret kasvu pole oodata ka 2024. aastal kui SKP kasv piirdub 0,8%ga. See-eest saavutavad kõrgemad intressimäärad lõpuks oodatud mõju ja aasta keskmiseks inflatsiooniks kujuneb järgmisel aastal kõigest 1%. See võimaldab Euroopa keskpangal suunda muuta ja hakata intressimäärasid alandama. Siiski kasvavad hinnad kiiresti, eriti toiduainete hinnad. Lähikuudel langeb inflatsioon Eestis Nestori sõnul.

Kui Euroala tervikuna suudab majanduskasvu säilitada, siis Eesti jaoks saab suureks väljakutseks olema meie peamiste kaubanduspartnerite majanduste madalseis. SEB uuendatud majandusprognoosi kohaselt kahaneb Soome SKP tänavu 0,3% ja erilise kasvu taastumisest ei saa rääkida ka järgmisel aastal. Veelgi nõrgemalt esineb tänavu meie suuruselt teise ekspordipartneri Rootsi majandus, mis langeb 1,2% ja jääb samale tasemele ka 2024. aastal. Et languse taga on ennekõike ehitus- ja kinnisvaraturu kokku kukkumine, on toimuva mõju Eestile seda valusam.

Võttes arvesse kõiki negatiivseid tegureid, mis siinset majandust mõjutavad, on Eestil siiani läinud ehk isegi hästi. Kuigi reaalne sisemajanduse kogutoodang on kahanenud juba neli kvartalit järjest, siis on see olnud pea nähtamatu, kuna seda on varjanud kiire nominaalsissetulekute kasv. Nüüd, kus inflatsioon on selgelt aeglustumas, hakkab majanduse tegelik seis ühiskonnas aga aina paremini silma paistma.

Eesti majanduse suurimaks probleemiks on kahtluseta kujunenud järsk nõudluse langus töötleva tööstuse toodangu järele. Et suuresti on see seotud Põhjamaade praeguse majanduskonjunktuuriga, mis ei parane ka järgmisel aastal, siis ootavad ennekõike puidu-, majaehitus- ja mööblitööstust ees suuremad ümberkorraldused. Eesti ekspordi jaoks tähendab see aga seda, et endiste mahtudeni jõutakse alles 2025. aastal.

Ekspordi ja tootmismahtude langus toob endaga kaasa töötuse suurenemise. Õnneks on Eesti tööturu krooniliseks probleemiks olnud pikka aega töökäte puudus, mistõttu saab töötuse kasv olema tagasihoidlik ja lühiajaline. Töökohti on juurde tulnud aga teenindussfääri. Keskmiseks töötuse määraks kujuneb tänavu 6,5% ja järgmisel aastal tõuseb see 6,9% juurde, kuid majanduskonjunktuuri paranemine paneb selle 2025. aastal taas kiiresti langema. Eestis on puudus töötajate järele, tõdes Nestor. Keskmine palk suureneb endiselt. Brutopalk oli 11% kõrgem kui eelmine aasta.

Kokkuvõtvalt ootab Eesti majandust tänavu teine järjestikune langusaasta, mil sisemajanduse kogutoodang väheneb mullusega võrreldes 1,8%. Majanduslangus hakkab muutuma nähtavaks. Tulenevalt kaubanduspartnerite nõrkusest tuleb ka järgmisel aastal leppida Eesti jaoks harjumuspärasest aeglasema majanduskasvuga, milleks kujuneb SEB prognoosi põhjal 1,5%. Majanduse tavapärane rütm peaks taastuma alles 2025. aastal.

Pikalt on olnud Eesti majandus languses, tänu kiirele inflatsioonile on sissetulekud kasvanud. Majandusindikaatorid võivad muutuda paremaks, kuna senine majanduslanguse tempo pidurdub. On näha töötuse kasvu, samuti ärikeskkondade halvenemist. Majanduskasv järgmisel aastal taastub.