Šveitslased nõuavad sularahale põhiseaduslikku kaitset
(9)
Šveitsi valitsus alustas konsultatsiooni ettepaneku üle, mis käsitleb sularaha kättesaadavuse sätestamist põhiseaduses, vahendas Bloomberg.
See samm on vastus valitsusele aasta alguses esitatud algatusele „Sularaha on vabadus“. Kampaania korraldajad soovivad, et küsimus pandaks Šveitsi otsedemokraatliku süsteemi raames riiklikule hääletusele.
Kolmapäevases avalduses ütles valitsus, et ettepaneku keelekasutus on „ebatäpne“. Siiski tunnistati ettepaneku olulisust ja esitati sularahale põhiseaduslikuks kaitseks omapoolne versioon.
Kuigi sularaha kasutamine on Šveitsis viimastel aastatel vähenenud, on see Šveitsi riigipanga andmetel endiselt suuruselt teine kõige sagedamini kasutatav makseviis, moodustades umbes 28% tehingutest.
Valitsuse konsultatsioon kestab 30. novembrini.
Valitsus ega keskpank ei ole väljendanud kavatsust sularaha kasutamist lähiajal piirata. Sellegipoolest toob algatus esile, kui emotsionaalne on füüsilise raha küsimus Šveitsis. Igal elanikul on sularahas hoiul umbes 11 824 dollarit (10823 eurot), mis on kõige rohkem kõigis riikides, mille kohta Rahvusvaheliste Arvelduste Pank andmeid kogub.
„Me peame põhiseadust muutma, et saaksime säilitada sularaha vabaduse ka järgmisele põlvkonnale,“ ütles Šveitsi Vabadusliikumise president Richard Koller intervjuus Bloombergile.
Kõige rohkem sularaha - 51 miljardit Šveitsi franki (55,3 miljardit dollarit) - hoitakse suurima pangatähe kujul, mille väärtuseks on 1000 franki. See viitab sellele, et füüsilist raha kasutatakse pigem väärtuse säilitamiseks kui maksmiseks.
Kuigi Šveitsi riigipank (SNB) uurib finantsasutuste vaheliseks kasutamiseks mõeldud digitaalset valuutat, on ametnikud korduvalt tagasi lükanud nn digitaalse frangi loomise igapäevaste maksetega arveldamiseks. Nad on hoiatanud, et üleminek sularahata maksetele kogu maailmas kätkeb endas riske. SNB peab füüsilise raha pakkumist ja levitamist üheks oma põhiülesandeks, on asepresident Martin Schlegel öelnud.
