Statistikaamet: Teises kvartalis majanduslanguse tempo aeglustus

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Jooksevhindades suurenes SKP 5,1%. „Vaatamata teises kvartalis tuntavalt aeglustunud inflatsioonile ei ole üldine majandusolukord oluliselt paranenud,“ sõnas statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp. „Praeguseks on Eesti majandus olnud tuntavas languses kolm järjestikust kvartalit. Languses oli nii enamiku tegevusalade lisandväärtus kui ka hinnamuutustega korrigeeritud maksulaekumine. Siiski oli teise kvartali majanduslangus veidi aeglasem kui eelnevatel kvartalitel,“ lisas Müürsepp.

Mittefinantsettevõtete lisandväärtus langes 4%. Seevastu varasemalt langusest kõrvale jäänud valitsemissektori lisandväärtus kasvas ka sel kvartalil, sel korral koguni 4,5%. Alates 2021. aasta lõpust languses olnud mittetulundussektor suutis aga teises kvartalis näidata 1,1% kasvu.

Tegevusalade lõikes tuli suurim positiivne panus kaubandusest. Tänu aeglustunud hinnakasvule jõudis kaubandus teises kvartalis tagasi koroonaeelsele tasemele. Tuntav positiivne panus tuli ka kinnisvaraalasest tegevusest. Ülejäänud positiivset tulemust näidanud tegevusalade panus jäi tagasihoidlikuks.

Suurim majanduse pidurdaja oli veonduse ja laonduse tegevusala. Samuti oli märkimisväärne negatiivne panus energeetikal ja ehitusel. Majanduslangust põhjustasid ka kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, info ja side tegevusala ning finantssektor. Kasv on peatunud ka majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis varasemalt kasvas koroonakriisijärgselt tugevalt.

Eratarbimine on praeguseks vähenenud koguni neli järjestikust kvartalit ja langes teises kvartalis kiirenevas tempos 3,3%. Langust vedasid eelkõige vähenenud kulutused muudele kaupadele ja teenustele, vabale ajale ja kultuurile ning kodusisustusele. Kasvasid eratarbijate kulutused transpordile, sidele, restoranidele ja hotellidele ning haridusele.

Valitsemissektori lõpptarbimine kasvas üle pika aja, suurenedes 1,8%.

„Kehvem kvartal oli ka investeeringutel, mis langesid koroonaaja tasemele (-18,7%),“ ütles Müürsepp. Kõige rohkem mõjutasid langust mittefinantsettevõtted, kellel vähenesid eelkõige investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-53,8%), masinatesse ja seadmetesse (-34,6%) ning transpordivahenditesse (-39,2%). Suurim positiivne panus tuli aga kodumajapidamistelt, kes suurendasid oma investeeringuid eluruumidesse (14,7%).

Nõrk rahvusvaheline majandusolukord kajastus väliskaubanduses. Eksport jätkas eelmise kvartali tempos, langedes 6%. Impordi langus süvenes 9,1% peale. „See-eest on positiivne näha teenuste ekspordi kasvu, mida vedasid eest transpordi-, reklaami- ja arvutiteenused,“ täiendas Müürsepp. Kaupade ekspordi langust mõjutas enim elektrienergia ja puidutöötlemise tegevusaladel vähenenud müük. Samad kaubagrupid mõjutasid ka kaupade impordi langust. Teenuste impordi langust vedasid transporditeenused. Vaatamata üldisele kehvale majanduskeskkonnale püsis netoeksport teist kvartalit järjest plussis.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes esimese kvartaliga 0,2% ning võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 3,0%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.