Eesti on üks viimastest Euroopa Liidu liikmesriikidest, mis kehtestab mehhanismi välisinvesteeringute usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tähtis päev saabub homme.
Vastav välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus jõustub 1. septembril. Seadus võimaldab Eestil edaspidi kontrollida Euroopa Liidust väljastpoolt tehtavaid investeeringuid teatud ettevõtetesse ning nende mõju riigi avalikule korrale ja julgeolekule. Kontrolli tulemusel tekib riigil võimalus selliseid investeeringuid vajadusel keelata. Iseenesest on seaduse jõustumine igati tervitatav ja kauaoodatud samm, eriti tänases geopoliitilises olukorras.
Samas, seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahelisel ajal on Euroopa Kohus teinud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise kontekstis tähelepanuväärse otsuse. Euroopa Kohus on oma otsuses põhjalikult lahti kirjutanud, milliseid välisinvesteeringuid ning millistel tingimustel on liikmesriikidel õigus kontrollida. Euroopa Kohus tegi selle aasta juulis nn Xella kaasuses lahendi, mis puudutas Ungari otsust keelata Ungari ettevõtte Xella poolt teise Ungari ettevõtte omandamise põhjusel, et Xella üle omab valitsevat mõju kolmandast riigist pärit ettevõtja, mis selliselt võib kahjustada riigi huve. Euroopa Kohus leidis, et Ungari selline otsus rikub Xella kui Ungari äriühingu asutamisvabadust, mis on EL-i üks põhiõigustest. Euroopa Kohus selgitas, et liikmesriigid ei saa üldjuhul piirata Liidu äriühingute investeeringuid põhjusel, et äriühingu üle omab valitsevat mõju kolmandast riigist pärit ettevõtja. Selline investeeringute piiramine saaks kõne alla tulla justkui ainult erandlikel juhtudel. Sõltumata konkreetse kaasuse asjaoludest, ei saa välistada, et lahendi üldpõhimõttel on märkimisväärne laiem mõju. Viidatud otsus võiks seada küsimärgi alla välisinvesteeringute hindamise mehhanismid, mis võimaldavad ka kaudsete välisinvesteeringute kontrolli, sealhulgas Eestis.
