Ökonomist majandusest ja hindadest: idufirmad on praegu ellujäämisrežiimil

Eesti majandus on näinud järjest kuus kvartalit langust. SKT on 2021. aasta lõpu tipust langenud 4%. See tähendab, et iga 100 euro asemel poolteist aastat tagasi on nüüd poes kulutamiseks vaid 96. See langus on olnud järkjärguline ning kasvav. Ka selle aasta teises kvartalis olime vaesemad kui esimeses.

Kuna SKT mõõdab sissetulekuid, siis juba pikemat aega on meil jäänud sissetulekud saamata. Kui vaid liita kokku saamata jäänud tulu selle majanduslanguse jooksul, siis räägime kokku pea 1,5 miljardi suurusest summast, mis on jäänud saamata. See moodustab 3,6 % meie SKT tiputasemest. Kui aga arvestada meile jõukohast 3% suurust kasvu, siis on sissetulekud ootustest kokku olnud pea 3 miljardi jagu väiksemad tänastes eurodes, moodustades meie SKTst lausa 9%.

Eesti tööstus on ooterežiimil. Tööstustoodang on vähenenud, kuid hõive mitte. Koroonaperioodi suur õppetund oli see, et need, kes hoidsid töötajaid ettevõtte juures, taastusid kriisist kiiremini. See töötas hästi, sest taastumine oligi kiire. Nüüd on olukord muutunud. Puidu ja metallisektoris, mis tõid Venemaalt toorainet ja tootsid sellest Skandinaavia riikidesse tooteid, ei ole tooraineturg taastumas ning nõudlus on jätkuvalt kesine.

Nii kurb kui see ka ei ole, ei saa Eesti majandus hakata enne kasvama, kui need ooterežiimil inimesed taas tööd tegema hakkavad, olgu siis oma ettevõttes, või kuskil teises ettevõttes. See toob Eestile tervikuna rikkust juurde ja võitjad oleme kõik. Kuigi ehitamise hinnad on palju tõusnud, siis Eesti jaoks ei pruugi olla halb aeg ehitamiseks, seda nii riigi, ettevõtete kui eraisikute vaatepunktist lähtuvalt. Kui Rootsi ehitussektor taastub ja Ukrainat saab hakata üles ehitama, siis kasvab nõudlus hüppeliselt ning töökäsi on väga piiratult. Kas aga ettevõtted jõuavad ära oodata nõudluse taastumise, on järjest enam küsitav.

Meie oluline kasvumootur, idufirmad on praegu ellujäämisrežiimil. Eelmise aasta jooksul toimunud intressimäärade tõus ja praegune majanduskasvu väljavaate halvenemine on tabamas neid eriti tugevalt sest kogu äri oli üles ehitatud tulevastele kasumitele. Et ettevõtet elus hoida, on vaja kiirelt vähendada investeeringuid ja see tähendab väiksemat kasvu ka lähiaastatel.

Kui Eesti majanduslanguse tempo on peatumas, siis võiks oodata majanduse taastumist kolmandas kvartalis ja neljandas ehk väikest kasvugi, kuid see perspektiiv paistab kaduma horisondi taha. Euroala ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on läbi suve järjest halvenenud. Seda on näha tööstuses, teeninduses ja ehituses ning väga paljudes riikides samal ajal. Kindlustunde indikaatorid liiguvad enne majanduse kogunäitajaid ning ei ole põhjust arvata, et sel korral oleks teistmoodi. Eestis on samuti pika aja jooksul tehtud väga vähe investeeringudi, kuigi loomulik keerulistel aegade, on see saamas meie kasvu pidurdavaks faktoriks. Valituse toe vähenemine samal ajal, kui majanduslangus on oodatust väiksem, töötab samuti taastumisele vastu. Kokku on see paraku tunduvalt halvendamas Eesti majanduse taastumise väljavaadet. Tugeva majanduskasvu aeg on taas edasi lükkunud.

Mida teevad hinnad?

Hinnad pole alates aprillikuust kasvanud kui välja võtta sesoonsed muutused. Kuust-kuusse hindade kõikumine aasta sees on loomulik sest toimuvad allahindlused, toiduainete hinnad ja ka toitlustus- ning majutusasutuste hinnad sõltuvad aastaajast.

Suur hinnakasv lõppes eelmise aasta augusti lõpuks. Pärast seda mitu kuud hinnad ei tõusnud sest samal ajal energia odavnes ja paljud muud kaubad kallinesid. Käesoleva aasta alguseks oli toormete hinnatõus peatunud ning muud hinnad kasvasid. Lisaks lõppesid valitsuse energiatoetusmeetmed.

Praegu on toimumas veel märgatav hindade korrektsioon. Osad hinnad liiguvad üles. Paljud ettevõtted pole jõudnud oma hinnakirja muuta, näiteks on laste huvikoolid, mille periood kestab septembrist septembrini. Samas on piima hinnad langenud ja kütuse hinnad stabiliseerunud. Tegemist ei ole olnud stabiilse hinnakasvu aeglustumisega, muutused on olnud väga järsud.

Eesti hindade edasise dünaamika määrab ära see, kui palju kasvavad meie impordihinnad sest euroalal endiselt hinnad tõusevad, kui palju tõstavad teenusepakkujad Eestis hinda sest nad on oma hinnastamisega kaupadest olnud palju konservatiivsemad ning tervikuna euroala majanduse arengutest. Kuigi peamine stsenaarium näeb ette jätkuvat majanduskasvu ja hindade tõusu, on negatiivne stsenaarium järjest tõenäolisem. See tähendab küll hinnakasvu peatumist, kuid seda majanduslanguse hinnaga. Hindade langus oleks aga veelgi hullem kõrgetest hindadest.