Välismaal kogub üha enam populaarsust uus majatüüp
(18)
Keskkonnaaktivistide sõnul on üsna reaalne, et lähikümnenditel satuvad paljud linnad ja isegi riigid üleujutuse alla. Arhitektid üle maailma püüavad üha enam kohandada oma kavandeid praeguse kliimaga.
Arhitektid ei otsi enam lahendusi ehitiste kaitsmiseks üleujutuste eest ega projekteeri maju vaiadele. Uueks ideeks on majade rajamine hoopis vee peale. Üheks ettepanekuks on luua terved ujuvad linnad, mis on kliimamuutustele vastupidavad ja nendega kohanenud.
Hollandis Nieuwe Instituudis toimunud näitusel „Water Cities in Rotterdam“ olid väljas Amsterdamis ja Nigeerias Lagoses asuva arhitektuurifirma NLE tööd. Need on paviljonid, mis on ehitatud muuseumi tiikidesse, kirjutab CNN.
Nende loojad ammutasid inspiratsiooni Makoko ujuva kooli projektist. Makoko on Lagose keskne linnaosa, kus tuhanded inimesed elavad laguuni vaiadele ehitatud puitkonstruktsioonides. Sellest asulast inspireerituna asus NLE asutaja, arhitekt Kunle Adeyemis 2012. aastal ehitama Makoko elanikele kooli. Kolmnurkse kujuga kooli pääseb paadiga, seal on klassiruumid õpilastele ja mängunurk lastele. Kool ei ole vaiadele ehitatud.
CNN-i andmetel lõi Adeyemis ka Makoko ujuvsüsteemi ehk puitkonstruktsioonid, mida saab vajadusel kiiresti kokku panna ja lahti võtta. See süsteem koosneb moodulühendustest ja vastab Euroopa ehituseeskirjadele.
Sarnaseid näiteid on juba Leedus
Leedus on selliseid ehitusi vähe, kui välja arvata lodjad või veepealsed majad, mida ehitab ka Leedu kuulus reisija Aurimas Valujavičius. Ta ei mõelnud vee peale maja ehitada keskkonnakaalutlustel, vaid teda võlus vabadus ja võimalus elada seal, kus ta end kõige paremini tunneb, vee peal.
Valujavičiuse veepealne maja erineb eespool käsitletud hoonetest. Ta plaanib kogu elektri toota päikeseelektrijaamadega ning on planeerinud mitmeid eluruume. „Majas on elutuba köögiga, mööbli paigutus muutub minimaalselt, magamistuppa tuleb garderoob, majas on ka vannituba ning kakas erinevat lisaruumi: üks akude hoidmiseks ja teine soojuspumba ja muu vajaliku jaoks,“ sõnas ta.
Akude ja soojuspumba ruumid pole traditsioonilised. Selliseid ruume läheb tavalistes majades harva vaja, sest veepealses majas on spetsiifilised seadmed. Valujavičiuse sõnul jäävad majja 40 kW akud, katusele 7,7 kW. „Kõik mu kodumasinad saavad olema elektrilised,“ lisas ta.
