IMF: Eesti tegevus rahapesu tõkestamisel on piisav

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) avaldas täna mahuka analüüsi, mille eesmärk on parandada rahapesuvastast võitlust Põhja- ja Baltimaades. Eesti tegevust rahapesu tõkestamisel hindas IMF piisavaks ning kiitis regiooni järelevalveasutuste vahelist infovahetust rahapesu vastases töös.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks soovitab IMF Põhja- ja Baltimaadele koguda veel rohkem piiriüleseid andmeid ja teha lisainvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse andmeanalüüsi. Samuti soovitab IMF regiooni riikidel igaks juhuks valmistuda ühisteks sammudeks finantsjärelevalve tugevdamisel näiteks siis, kui mõne panga puhul peaksid tulevikus ilmnema suuremad rahapesuriskid.

Analüüsile kulus kolm aastat

IMFi analüüs on väga mahukas ja selle koostamine võttis aega kolm aastat. Analüüsi tegemist palusid tehnilise abi korras Põhja- ja Baltimaad. IMFi jaoks oli tegu esimese regionaalse analüüsiga rahapesuvastase võitluse hindamisel. Koostöös IMFiga osalesid analüüsis Eesti, Island, Läti, Leedu, Norra, Soome, Rootsi ja Taani.

IMF koos regiooni riikidega keskendus analüüsis rahavoogudele, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse järelevalvele ning piiriülestele riskidele ja finantsstabiilsusele. Koostöö eesmärk on edaspidigi parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste raamistike tõhusust kogu piirkonnas.

IMF kasutas rahvusvahelise rahapesu riskide paremaks mõistmiseks erinevaid metoodikaid: masinõppetehnoloogiat nii riikide kui ka piirkonna tasandil, analüüsis riskide maandamiseks mõeldud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste järelevalvevahendite tundlikkust ning töötas välja soovitused nende tõhususe suurendamiseks. Samuti uuris IMF, kuidas määrata kindlaks rahapesust tingitud šokkide mõju finantsstabiilsusele.

Tuvastada tuleb riike, kust rahapesu tuleb

Analüüsis märgitakse, et piirkonnas on võetud selge suund rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid järjepidevalt tugevdada. Kuna rahanduslikku usaldusväärsust ohustavad riskid muutuvad kogu aeg, on nendega sammu pidamiseks oluline võtta ette koordineeritud tegevusi ja leida uuenduslikke lahendusi. Täpsemalt soovitatakse IMFi analüüsis rahvusvahelisi rahavooge püsivalt jälgida, vahetada piirkondlikul tasandil infot makrotrendide kohta ja tuvastada tõhusamalt neid riike, kust Põhja- ja Baltimaadele rahapesuriskid tuleneda võivad. Samuti soovitatakse edaspidigi analüüsida rahandusliku usaldusväärsuse riivete mõju finantsstabiilsusele, et finantssüsteem oleks rahapesust tulenevatele šokkidele vastupidavam.

„Oleme tänulikud, et IMF võttis ette nii mahuka regionaalse tehnilise abi projekti, mille käigus testiti ka IMFi välja töötatud uusi analüüsimeetodeid. Eesti riigiasutused said juba analüüsi koostamise käigus soovitusi ja ideid, kuidas Eestit läbivaid rahavooge paremini analüüsida ja riskantseid tehinguid tuvastada. Loodan, et analüüsi avaldamisest on kasu ka erasektorile ja teistele riikidele, kes saavad piirkonna kogemusest ja heast tavast õppida,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Selge signaal kurjategijatele

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm lisas: „On hea näha, et analüüs kinnitab Eesti pingutust, kus finantssektoris on aastatega oluliselt vähenenud kõrge riskiga seotud rahavood. IMF-i projekt ja selles kasutatavad uudsed meetodid on hea näide sellest, kuidas peaksime rahvusvaheliselt mõõtma rahapesu riske maksevoogudes ning nendes küsimustes koostööd tegema.“

„Tänased andmeanalüütika võimekused ja eelkõige tehisintellekti kasutamine näitavad selgelt, et saame riikidena järjest täpsemini kaardistada muu hulgas finantskuritegevuse riske, et neid siis maandada. Raportiga anname selge signaali kurjategijatele, et Eesti riigi ja regioonina oleme ülesannete kõrgusel ning meie süsteeme ei ole mõtet testida, sest varem või hiljem saavad pahateod tuvastatud ja karistatud,“ lausus rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker.