Riik plaanib saastetasusid järsult tõsta. Vastamiseks anti ettevõtetele aega vaid nädal

Riik plaanib oluliselt tõsta saastetasusid, soovides nelja aasta pärast koguda ettevõtetelt neid praegusest ligi 60 protsenti rohkem. Eelnõu kooskõlastamiseks anti sellest mõjutatud sektoritele aga ainult nädal.

Aastas kogub riik põlevkivijäätmete ning teiste ohtlike jäätmete ladestajatelt, samuti vee ja õhusaastajatelt kokku üle 32 miljoni euro. Värske eelnõu järgi kerkiks saastetasud järk-järgult nii, et 2027. aastal jõuaks riigikassasse 20 miljonit eurot rohkem.

„Saastetasud ei ole alates 2015. aastast tõusnud. Selle aja jooksul on inflatsioon olnud üle 50 protsendi,“ ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, kelle sõnul oleks õiglane, kui saastaja ühiskonnale tekitatud koormuse kinni maksaks.

Saastetasud kerkivad sõltuvalt vette või õhku paisatavast ainest. Näiteks fosforiühendite vettelaskja saastetasu tõuseb aastas 15 protsenti, samas kui sulfaatide ja nafta puhul kerkib tasumäär viis protsenti aastas.

Suurim saastaja maksab kõige rohkem

Kõige enam puudutab muudatus põlevkivisektorit. „Ligikaudu 70 protsenti Eesti õhuheitmetest tuleb põlevkivitööstusest. [---] Üle 50 protsendi kogu Eesti veekasutusest, mis tööstuses tarbitakse, on põlevkivisektoris,“ loetles Kasemets.

Tema sõnul võiks muudatus viia nii selleni, et jäätmeid tekib vähem ja tööstuses kasutatakse keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Kõige enam muutub eelnõu järgi kallimaks ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete ladestamine. Ohtlike jäätmete puhul on hinnatõus enam kui kahekordne.

Loe pikemalt ERR-ist!