Rebase sõnul on tänavu olnud kinnisvaraturuI kõige olulisem märksõna raha kallinemine. „Euribori tõus on mõjutanud kogu kinnisvaraturgu. Kinnisvara kättesaadavus langes ja inimestel ei olnud alati oma soovide teoks tegemine võimalik,“ nentis Rebane. „Pangad on olnud sunnitud laenutaotlejatele varasemast veidi sagedamini „ei“ ütlema. See tuleb osadele inimestele üllatusena, sest paar aastat tagasi ütles pank neile „jah“ ja vahepeal on võib olla ka palk tõusnud,“ lisas ta.

Uut kinnisvara tuleb turule vähem

Tehingute aktiivsus on Rebase sõnul olnud varasemaga võrreldes mõnevõrra väiksem, aga see on pigem normaliseerumine ning turu külmumisest pole korteritehingute puhul kindlasti põhjust rääkida.

Rebase hinnangul teisel poolaastal tehingute arv kinnisvaraturul stabiliseerub ja püsib ka tehingute rahaline maht. Ehitushindade tõus ja üldine majandusolukorra jätkuv halvenemine on muutnud kinnisvaraarendajad ettevaatlikumaks, arenduste mahud vähenevad. „Lähima aasta jooksul valmib uut kinnisvara vähem, see protsess sai alguse juba eelmise aasta suvel,“ märkis Rebane. „Hinnad turul on viimased paar kuud olnud väikeses languses, aga ametlik statistika seda veel päris hästi ei peegelda, sest näiteks uusarenduste varasemad kokkulepped moonutavad seda.“

Rebase sõnul on magalarajoonides praeguseks selgelt toimunud hinnalangus, samas ei tasu jätkuvat langust oodata. Seda põhjusel, et üldine palgatõus on endiselt väga kiire ja madalama hinnatõusu taustal on reaalpalk hakanud tõusma. „Palk tõuseb, aga kinnisvara hind on langenud ning see tähendab, et kinnisvara kättesaadavus on muutunud juba paremaks,“ ütles Rebane.

Inimesed on kõrgete hindadega ära harjunud

Kinnisvaraturul toimuvat oluliselt mõjutav euribor on praeguseks jõudnud pea nelja protsendini ning see jätkab Euroopa keskpanga lubaduste kohaselt kasvamist. Analüütikud on euribori tõusu peatumist pidevalt edasi lükanud ja hetkel nähakse peatumise ajana sügist. „Samas pole inflatsioon oodatud viisil pidurdunud, vaid on endiselt üsna kõrge ja kaheprotsendilise inflatsioonieesmärgi saavutamine pole vast isegi veel järgmisel aastal realistlik,“ ütles Rebane. Muud mured euroala kindlustunde osas on pannud paljud kahtlema, kas euribori tõus jätkub.

Rebane nentis, et inimeste tarbimisharjumused pole veel muutunud olukorraga kohanenud ja jätkatakse viimase kümne aasta jooksul sisseharjunud tarbimist. „Nii Tallinn kui Eesti laiemalt on muutunud väga kalliks ja inimesed on sellega ära harjunud. Kui inimesed ostavad selle hinnaga, siis kaubamajad ja restoranid ei tunne survet hinda langetada,“ rääkis Rebane. „Jalgadega pole tarbija ikka veel hääletanud. Ilmselt on siiski ka siin teatud muutused toimumas ja mingi valulävi hakkab kätte jõudma.“

Rebane lisas, et samas töökohti jagub ja seetõttu saavad inimesed seda tarbimispidu veel mõnda aega lubada. Siiski hakkab konkurents teatud segmentides tihenema ja tarbija muutuma hinnatundlikumaks. „Tarbija käes on võtmeroll inflatsiooni pidurdamisel,“ rõhutas Rebane. Rahunev hinnatõus omakorda peataks euribori jätkuva tõusu ning muudaks kodulaenu võtmise taas taskukohasemaks.