Inimkeskne globaliseerumine: G20 viimine viimase miilini, jätmata kedagi maha

Vasudhaiva Kutumbakam – need kaks sõna väljendavad sügavat filosoofiat, tähendades „maailm on üks perekond“. See on kõiki kaasav maailmavaade, mis julgustab meid edenema ühe universaalse perekonnana, ületades piire, keeli ja ideoloogiaid.

India G20 eesistumise ajal on see muutunud inimkeskse progressi kutseks. Kui üks maa tuleme kokku, et hoolitseda meie planeedi eest. Kui üks pere toetame üksteist arengu nimel ja liigume üheskoos jagatud tuleviku suunas, mis on praegusel ajal hädavajalik.

Pandeemiajärgne maailmakord erineb väga sellest, mis oli enne seda. Võime muu hulgas täheldada kolme olulist muudatust.

• Esiteks kasvab arusaamine, et on vaja loobuda SKP-kesksest maailmavaatest inimkeskse maailmavaate kasuks.

• Teiseks: maailm tunnistab globaalsete tarneahelate vastupidavuse ja usaldusväärsuse tähtsust.

• Kolmandaks kutsutakse ühiselt üles edendama mitmepoolsust ülemaailmsete institutsioonide reformimise kaudu.

Meie G20 eesistumine on olnud katalüsaator rollide muutmise osas.

Detsembris 2022, kui võtsime eesistumise üle Indoneesialt, kirjutasin, et G20 peab olema katalüsaator, mis käivitab mõtteviisi muutuse. See oli eriti vajalik arengumaade, lõuna- ja Aafrika maade marginaalsete püüdluste üldistamise kontekstis.

Jaanuaris 2023 toimunud globaalse lõuna tippkohtumine, kus osales 125 riiki, oli üks meie eesistumise ajal alustatud põhilisi algatusi. See oli oluline, et koguda sisendeid ja ideid lõuna poolt. Lisaks sellele ei ole meie eesistumise ajal olnud mitte ainult Aafrika riikide kõigi aegade suurim osalus, vaid oleme nõudnud ka Aafrika Liidu kaasamist G20 alaliseks liikmeks.

Ühendatud maailm tähendab, et meie väljakutsed eri valdkondades on omavahel seotud. See on 2030. aasta tegevuskava kese ja paljud on märganud murelikult, et SDG-de saavutamine on õigelt teelt kõrvale kaldunud. G20 aasta 2023 tegevuskava jätkab SDG-de elluviimise suunda.

Indias on loodusega kooskõlas elamine olnud iidsetest aegadest tavapärane ja oleme andnud oma panuse kaasaegsetesse kliimameetmetesse.

Paljud lõunariigid on eri arenguetappides, kuid kliimameetmed peavad olema põhieesmärkideks. Kliimameetmetega seotud ambitsioonidega peavad kaasnema kliimamuutustega seotud rahastamise ja tehnosiirde meetmed.

Me usume, et on vaja eemalduda piiravast käitumisest, sellest, mida ei tohiks teha, ning keskenduda konstruktiivsemale suhtumisele, sellele, mida saab teha kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

Chennai põhimõtted säästva ja vastupidava sinise majanduse jaoks keskenduvad meie ookeanide heas seisus hoidmisele.

2015. aastal lõime rahvusvahelise päikesealliansi. Nüüd toetame koos globaalse biokütuste alliansi kaudu maailma energiasektorite üleminekut ringmajandusele.

Kliimameetmete demokratiseerimine on parim viis, et liikumisele hoogu anda. Nii nagu inimesed teevad igapäevaseid otsuseid oma pikaajalise tervise põhjal, saavad nad teha ka elustiiliotsuseid, mis põhinevad mõjul planeedi pikaajalisele tervisele. Nagu joogast on saanud globaalne massiliikumine tervise heaks, oleme ka elustiilide (LiFE) abil aidanud maailma õigele teele juhatada.

Toidu kindlustamine on kliimamuutuste tõttu veel olulisemaks kujunenud. Shree Anna't saab sellega aidata, suurendades kliimatarka põllumajandust. Rahvusvahelisel hirsihelbete aastal oleme viinud oma hirsihelbed globaalsele toidulauale. Deccani kõrgetasemelised põhimõtted toiduohutuse ja toitumise valdkonnas on samuti selles vallas aidanud.

Tehnoloogia areneb kogu aeg, kuid seda tuleb muuta kaasavaks. Varem pole tehnoloogilisest arengust saadav kasu kõigile ühiskonnakihtidele võrdselt kasu toonud. India on aga viimastel aastatel näidanud, kuidas tehnoloogiat saab kasutada ebavõrdsuse vähendamiseks, mitte suurendamiseks.

Näiteks saab digitaalse avaliku infrastruktuuri (DPI) kaudu rahaliselt kaasata miljardeid üle maailma. Meie DAI abil loodud lahendused on ülemaailmselt tunnustatud. Nüüd aitame G20 kaudu arengumaadel kohaneda, ehitada ja laiendada DAI-d, et luua majanduskasvu.

See, et India on kõige kiiremini kasvav suurmajandus, pole juhus. Meie lihtsad, laiendamiskõlblikud ja jätkusuutlikud lahendused on andnud haavatavatele ning marginaliseeritud inimestele jõudu juhtida meie arengulugu. Kosmosest spordini, majandusest ettevõtluseni on India naised võtnud juhtivaid positsioone erinevates valdkondades. Nad on nihutanud narratiivi naiste arengult naiste juhitud arengule.

Meie G20 eesistumine tegeleb soolise ja digitaalse lõhe ületamisega, tööjõu ebavõrdsuse vähendamisega ja naistele suurema rolli võimaldamisega juhtimises ning otsuste langetamises.

India jaoks ei ole G20 eesistumine pelgalt kõrgetasemeline diplomaatiline ettevõtmine. Olles demokraatia ema ja mitmekesisuse eeskuju, oleme sellega avanud uksed kogu maailmale.

Mastaapsete eesmärkide saavutamisel on India esirinnas. G20 eesistumine pole erand. Sellest on saanud rahva juhitud liikumine. Meie ametiaja lõpuks korraldatakse üle 200 kohtumise 60-s India linnas, kus osaleb kuni 100 000 delegaati 125 riigist. Ükski eesistumine pole hõlmanud nii suurt ega mitmekesist geograafilist ulatust.

Üks asi on kuulda India demograafia, demokraatia, mitmekesisuse ja arengu kohta kelleltki teiselt, täiesti erinev on kõike seda ise kogeda. Olen kindel, et meie G20 delegaadid kinnitaksid seda.

Meie G20 eesistumine püüab ületada lõhesid, lammutada barjääre ja külvata koostööseemneid, mis toidavad maailma, kus ühtsus peab domineerima lahkhelide üle, kus jagatud saatus varjutab isolatsiooni.

G20 eesistujana andsime lubaduse teha globaalne laud suuremaks, tagades, et iga hääl oleks kuuldav ja iga riik annaks oma panuse. Olen kindel, et oleme tegude ja tulemustega oma lubadused täitnud.