Elamispindade tehingute arv on jätkuvalt pigem kõrge

Käesoleva aasta augustis võis ootuspäraselt täheldada Eesti korteriturul tehingute arvu mõningast hooajalist kasvu, mille juures 1919 ostu-müügitehingu taustal suurenes turuaktiivsus võrreldes juuliga 16% võrra.

Aastataguse augustiga võrreldes püsis tehingute arv aga jätkuvalt ligi viiendiku võrra madalamal (-21%), viidates suhteliselt sarnasele turukeskkonnale nagu sel aastal üleüldiselt alates kevadisest perioodist.

Pikaajalise keskmisega võrreldes oli tänavu augustikuine korteritehingute arv illustratiivselt 2018. aasta tasemel, mille juures aga tänast makromajanduslikku taustsüsteemi arvestades peab siiski nentima, et turuaktiivsus on ehk 2018. aastal esinenud turusituatsiooniga võrreldes endiselt liiga kõrge.

Tehingute arvu taset hoiavad aga siiski endiselt nii Tallinnas, Tartus ja teataval määral ka Pärnus ning vastavate turupiirkondade lähiümbruses suuresti hetkel valmivate uusehitiste asjaõiguslepingud, mille juures järelturul on turudünaamika muutused olnud mõõdukamad.

Lisaks turuaktiivsusele on tänast laenuraha hinda ja potentsiaalse ostjaskonna sissetulekute taset arvestades ka elamispindade hinnad üleüldiselt justkui liiga kõrged, kuid ainuüksi vastav tegur ei viita siiski, et korterite või ka üksikelamute hinnad peaksid lähitulevikus ilmtingimata alanema.

Ehitusmahud üheskoos üleüldiselt -aktiivsusega on taandumas, mille juures aga endiselt paistab, et elamuarenduse finantseerimismahud on samuti pigem kõrged. Ehitusturg reageerib aga üldiselt kinnisvaraturul aset leidnud negatiivsetele või ka positiivsetele muutustele arvestatava viitega, mille juures on tõenäoline, et ehitusturul on langustrend jätkuv, mõjutades ehk lähitulevikus teataval määral ka piirkondlikku tööturgu kas siis otseselt või kaudselt läbi Skandinaaviamaade oluliselt kehvema olukorra tõttu.