Riigikogu erikomisjon analüüsis kiirlaenuturgu. Suurimad tarbimisvõlad on korralike palkadega 45-aastastel meesterahvastel
(11)
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas täna toimunud erakorralisel avalikul istungil Riigikontrolli kontrolliaruannet „Vastutustundlik ja teadlik laenamine ning tarbijakaitse pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul“.
Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peaks Rahandusministeerium veenduma, et vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise vältimiseks loodud keskkond ja järelevalvajate tööriistad tagavad tarbijate õiguste ja huvide kaitse. „Koostöös teiste ministeeriumitega tuleks otsustada, mida teha, et vältida ülelaenamist ning parandada kehvemas seisus tarbijate õiguste kaitset,“ lisas ta.
Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kristi Talving, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse- ja tarbijakaitse valdkonnajuht Merike Koppel ning Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite.
„Vaatasime resursikasutust, tegime rea intervjuusid ja päringuid. Kas tarbijakaitse meetmed täidavad seda eesmärki? Kui hästi läheb tarbijateadlikkuse tõstmisega? Tuleks veenduda laenu andes, kas laenu saajal on võimekus seda hiljem tagasi maksta,“ selgitas Loite aruande tagamaid. „Ka tarbijal on oma roll - esitada õige info.“
„Praegune õigusruum ei soodusta vastutustundlikku laenuandmist. Senine järelevalve ei ole olnud piisavalt tõhus ega takista laenu andmist neile, kelle võime laenu tagasi maksta on kaheldav,“ lisas Loitse.
„Siin on tasakaalu punkt, muidu muutuvad laenud inimestele kättesaamatuks. [Ministeeriumites] tööd tehtud on, mis ei tähenda, et tööd ei saaks edasi teha,“ vastas rahandusminister Võrklaev. „Hoiulaenuühistuid järgmisest aastast juurde teha ei saa.“
Rahandusminister lisas, et koostöös sotsiaalministeeriumitega plaanitakse kasvatada noorte pensionitarkust ning soovituste hulgas on ka finantsombudsmani loomine.
„Turgu liialt kinni kruttides kaob riigil sekkumisvõimalus,“ selgitas Talving. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul on Eesti finantsturu suurus 65-70 miljardit eurot.
„Riigikontroll soovitas rohkem kasutada rahatrahvi määramist, sest inkassofirmadest puudub aruandlus ja järelevalve, inimeste pealt teenitakse päris korralikult. Finantsjärelevalvel on meede, kohustame panku hoidma nn tagataskus teatud [kompensatsiooni]summat, mis paneb pangad hoolsamalt laenuandmist reguleerima. Sellist instrumenti meil kiirlaenude korral ei ole. Rahatrahvide ülemmäär on 32 000 euro, suurematele krediidiandjatele pole see midagi. Trahv tõuseb sügisest [1. novembrist - toim] 32 000 eurolt 400 000 eurole,“ kõneles Kessler.
Merike Koppel selgitas, et kõige rohkem jääb Eestis võlgu 45-aastane meesterahvas. „Heade palkadega, näiteks kontoritöötajad, kelle tarbimisharjumused nende võlga kasvatavad,“ sõnas Koppel.
Juuni lõpu seisuga olid pangad ja krediidiasutused Eestis sõlminud tarbijatega kokku üle 1,1 miljoni krediidilepingu. FI roll ei ole kontrollida igat üksikut lepingut. Inspektsioon jälgib pigem seda, et krediidiandjate organisatsioonilised lahendid oleksid sellised, et tarbijate huvid oleks kaitstud - et laenu antaks vastutustundlikult ning krediidi kulukuse määra ülempiiri ja tarbijate teavitamise nõuetest peetaks kinni. Selleks, et tarbijate huvide eest seista ja krediidiandjate tegevust suunata, on Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul vaja asutusel sobivat tööriistakasti.
Praegu saab FI finantssektori rikkumistele reageerida olemasolevate seaduste ja võimalustega – kontrollide, ettekirjutuste ja järelepärimistega. Sel aastal on FI teinud krediidiandjatele ja –vahendajatele laenuteenustega seoses juba 43 järelepärimist. Võrdluseks, eelmisel aastal tehti neid kokku 39. Ka ettekirjutusi on inspektsioon teinud tänavu laenuteenuseid puudutavate rikkumiste eest rohkem. Eelmisel aastal tehti kokku neli ettekirjutust, tänavu on neid tehtud juba viis.
Trahve tehakse finantsteenuseid puudutavate rikkumiste eest aga harva ja seda just põhjusel, et praegu FI käsutuses olev väärteomenetlus on kohmakas ja aeganõudev. Sama aeganõudev on ka tarbijate jaoks finantsteenustega seotud vaidluste lahendamine. Kui paljudes teistes Euroopa riikides saab tarbija oma probleeme lahendada finantsombudsmani juures, siis Eestis tuleb ette võtta kohtutee.
Lisaks on Finantsinspektsioon teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku kehtestada krediidiandjatele krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe ning luua positiivne krediidiregister, kust nii krediidandjad kui ka –võtjad saaksid oma kohustusi kontrollida. Ka need kaks muudatust muudaks laenuandmise inspektsiooni hinnangul vastutustundlikumaks.
