Eesti päritolu kaupade eksport on langenud kolme aasta taguse tasemeni

Juulis süvenes ekspordilangus. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes jooksevhindades aastases võrdluses 29% ja selle aasta esimese seitsme kuuga 16 protsenti.

Eksport on läinud üha suuremasse langusesse, vaatamata ekspordihindade vähenemisele. Juulis halvenes esialgsete arvestuste järgi ka ekspordimahtude seis.

Suurima mõjuga oli mineraalsete õlide väljaveo vähenemine

Juulis tuli 60% langusest mineraalsete õlide väljaveo vähenemisest. Oluliselt mõjutas ka mobiilsideseadmete ekspordi kukkumine. Nende kahe kaubagrupi osakaal juulikuisest Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest oli juulis 78% ja aasta esimese seitsme kuu jooksul isegi 86 protsenti. Samas oleks isegi ilma nende kaupadeta eksport vähenenud.

Ligi veerand ekspordilangusest tuli Põhjamaadest

Riikide järgi langes eksport ühtlasemalt kui kaupade järgi. Juulis kahanes eksport riikidest kõige rohkem USA-sse ja Kreekasse. Oluliselt vähenes väljavedu ka Põhjamaadesse ja Argentiinasse. USA-sse veeti vähem kommunikatsiooniseadmeid ja Kreekasse mineraalseid õlisid. Rootsist, Norrast ja Soomest kokku tuli ligi veerand Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest. Rootsi juures on oluliseks põhjuseks sealse ehitus- ja kinnisvarasektori halvenenud olukord ja koos sellega ka nõrgenenud nõudlus. Samuti on mõjutanud Rootsi krooni nõrgenemine euro suhtes.

Eksport Venemaale üha suuremas languses

Eesti päritolu kaupade eksport vähenes juulis Venemaale aastases võrdluses 65% ja selle aasta esimese seitsme kuuga on kukkumine 45%. Kui Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on vähenenud alla 1%, siis koos reekspordiga on selle osakaal veidi üle 3%. Võrdluseks, enne sõda, 2021. aastal olid need osakaalud vastavalt ligi 2% ja 4%. Eesti päritolu kaupadest on selle aasta esimesel poolel veetud Venemaale enim erinevaid masinaid ja seadmeid, raud- ja terastooteid, plasttooteid ja rõivaid.

Ekspordist tugevam kukkumine on toimunud aga Venemaa päritolu kaupade impordis. Kui veel 2021. aastal oli Venemaa impordi osakaal Eestis keskmiselt 11%, siis selle aasta juuliks oli see langenud alla 1%. Nii vähenes Venemaa päritolu kaupade eksport juulis aastases võrdluses 94% ja selle aasta seitsme kuuga on kukkumine olnud 92%. Osa Venemaa kaupadest võib Eestisse tulla läbi kolmandate riikide. Kõige enam paistab küll silma impordi erakorraline kasv Kasahstanist, kuid see on Venemaalt impordi languse kõrval väga väike.

Halvenenud olukord ekspordisektoris mõjutab majandust laiemalt

Kui jätta välja koroonakriis, on Eesti tööstusettevõtete ootused kaupade väljaveo kohta langenud 2009. aasta majanduskriisi kõige madalamale tasemele. Tööstusettevõtete kindlustunde langus jätkub ja ligi kolmveerandi ettevõtete jaoks pidurdab vähene nõudlus nende äritegevust. Samuti on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturul oluliselt halvenenud ja see on langenud vähemalt viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Kuigi välisnõudluse paranemist veel lähiajal näha ei ole, tuleks arvestada, et konkurentsivõime tugev halvenemine võib hakata pidurdama eksportivate ettevõtete ja kogu majanduse taastumist, kui nõudlus paranema hakkab. Nõrk nõudlus ja üha halvem olukord ekspordisektoris ning ennekõike kaupade ekspordis ei mõjuta vaid eksportivaid ettevõtteid, vaid nendega seotud väärtusahela kaudu majandust laiemalt. Eesti SKP langus näitas teises kvartalis küll tagasihoidlikku aeglustumist, kuid majandus on jätkuvalt nõrk. Majanduslangus suurendab küll töötute arvu, kuid tööhõive on suur. Nii ei tohiks töötusemäär tõusta murettekitava tasemeni