Taastuvenergia direktiivi eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu Euroopa Liidu energiatarbimises 2030. aastaks vähemalt 42,5%ni, võimaluse korral aga 45%ni. Eesmärgi saavutamiseks kiirendatakse lubade andmist uutele taastuvenergiataristu objektidele, näiteks päikese- ja tuuleparkidele.

Veel tuleb direktiivi kohaselt suurendada transpordisektoris täiustatud biokütuse ja vesiniku kasutamist. Uued kütused vähendaksid sektori kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 14,5%. Lisaks karmistab direktiiv biomassi kasutamise nõudeid ning näeb ette, et selle tootmine ei tohi kahjustada mullakvaliteeti ega elurikkust.

„Meie elektriturul saab olema rohkem tunde, kus väga odav taastuvenergia annab meile võimaluse kasutada elektrit konkurentsivõimelise hinnaga,“ selgitas Simson, mis kaasneb direktiiviga. Ta lisas, et keskküte, mis kasutab kohapeal toodetud biomassi, aitab Eestil saavutada neid eesmärke aastal 2030.

Samuti annab direktiiv Simsoni sõnul kindluse tuleviku investeeringuteks. „Need, kes on valmis tuuleparke püstitama, teavad, milline on aimatav sissetulek järgmistel aastatel sellisest investeeringust.“

Laias plaanis vähendab direktiiv Euroopa eelarvet, mida makstakse kolmandatele riikidele fossiilsete kütuste eest. „Suure osa sellest suudame kohapeal asendada. See vajab investeeringuid, aga selle võrra igal järgneval aastal meie impordi eelarve on väiksem,“ lausus Simson.