Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on üldine Eesti majanduse olukorra paranemine, mida pank ootas oma kevadises majandusprognoosis, edasi lükkunud. „Majanduskasv on käesoleva aasta esimesel poolaastal pettumust valmistanud ning majanduse väljavaade aasta teiseks pooleks ja järgmiseks aastaks on oluliselt kehvemaks muutunud,“ nentis Uusküla.

Euroalal on majanduslangust suudetud vältida, kuid see on seis pigem Lõuna-Euroopas, sest Itaalias ja Kreekas on tagasi turistid Põhja-Euroopast ja USAst. Samal ajal on kehvasti minemas Saksamaa tööstusel ja Rootsi ehitusel, mistõttu on Eesti riigi risk suurem. Samuti on lõppemas samm sammult kaubandus Venemaaga ning lisatakse piiranguid ja ka kinnisvarasektor on pigem kiratsemas, kirjeldas Uusküla. Kui koroonajärgselt oli Eesti majanduskasv muu Euroopaga kõrvutades tugevam, siis praegune langus on olnud järsem ja viinud meid muu Euroopaga võrreldes samale tasemele.

Luminori värske majandusprognoosi kohaselt alaneb selle aasta majanduskasvu prognoos 0% juurest -2% juurde. Uusküla lisas, et kuna selle aasta esimese kahe kvartali jooksul on majandus langenud ning kaubanduspartnerite väljavaade halvem, siis ei ole oodata ka järgmiselt aastalt rohkemat kui majanduskasvu jäämist 0% juurde.

Majanduslanguse taustal jätkavad hinnad tõusmist. Tänavune hinnatase on võrreldes mullusega keskmiselt 9% kõrgem. Aasta jooksul on hinnad kasvanud 5% võrra, tugevalt mõjutas seda energiatoetusmeetmete lõppemine aprillis, mis tegi perede elu taas märksa kallimaks. Suur hinnatõus sai läbi aga juba 2022. aasta augustis ja praegune hinnatõusutempo on märksa rahulikum.

Uusküla sõnul võib eeldada uut väikest hinnatõusu survet aasta viimaste kuude jooksul, mil kaupmehed kasutavad ära inimeste ootust kaupade kallinemisele uuel aastal seoses käibemaksutõusuga. „Kaubanduses on palju hindu täiseurodes ja on ka 90, 95 või 99 sendiga lõppevaid hindu,“ rääkis Uusküla. „Kui selliseid atraktiivseid hindu soovitakse säilitada, siis pole nendele võimalik kahe protsendipunktist käibemaksu tõusu lisada. Seega tuleb erinevate kaupade hindu tõsta erineval moel ning käibemaksu tõus peita üleüldise hinnatõusu sisse.“ Teisalt, kuna palgad jätkavad kasvamist hinnatõusust kiiremini, on see Eesti perede rahalistele muredele natukene leevendust toomas.

Hinnatase on Lätis ja Leedus madalam, aga hinnakasv on kolme riigi jaoks olnud väga sarnane. Hinnataseme ühtlustumist Uusküla hinnangul oodata ei ole. Mujal reisides võib aga täheldada, et oleme hinnatõusu poolest euroala keskmisele järele jõudnud ning Eesti ei ole enam odav riik, kuhu reisida. Hinnatõus on olnud 20 protsendipunkti kiirem kui euroalal ja see lühikese aja jooksul tagasi ei liigu.

Kinnisvara hinnakasv ületas palgakasvu 25% ning ostujõud on muutunud väga väikeseks. Kinnisvaraturul jätkuvad jõllitamise võistlused, kus müüjad ei ole nõus hinnas alla tulema ja ostjad ei ole valmis nii palju maksma. Samuti ei unista eestlased enam kommunaal- ning intressikulude tõusu tõttu suuremast kodust. Selleks talveks ennustab Uusküla väiksemaid gaasi- ning elektrikulusid, kuid need ei ulatu 2020. aasta tasemeni.

Värske prognoosi kohaselt on 2023. aasta teises pooles oodata tööpuuduse näitajate mõningast tõusu. Üha enam peavad enda elushoidmiseks töötajatest loobuma ehitussektori ning puidu ja metallitöötlemise ettevõtted ning seepärast on tööpuudus vaikselt kasvamas. Tööpuuduse näitajad kasvavad ka Ukraina sõjapõgenike statistikasse lisandumise tõttu. „Kuna ka palk tõuseb, siis paljud ettevõtted ei suuda oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu maksta ja see sunnib neid samuti uksi sulgema. Jätkuvalt on haavatavas seisus väikese lisandväärtuse ning madala palgaga eksportivad ettevõtted,“ lausus Uusküla.

Luminori kevadise majandusprognoosi üks põhisõnumitest oli see, et on suurte tegude aeg. Peaökonomisti sõnul on just majanduslangused need hetked, kus on vaja mõelda rohkem uuele kasvumootorile ja hakata investeerima. „Seda nii riigi, ettevõtte kui eraisiku tasandil. Suured teod on aga sel aastal tegemata ja ei paista, et neid oleks ka tulemas, sest plaanid peaksid olema juba paigas,“ nentis Uusküla.

Uusküla hinnangul on viimase aasta jooksul investeeritud väga vähe tootmise ja teenuste arendamisse, mis tähendab seda, et langemas on ka Eesti tootmispotentsiaal. „Valitsuse eelarve oli planeeritud toetama Eesti majandust 2023. aastal. Aasta esimese poole kokkuvõttes on aga valitsuse toetus hoopis märkimisväärselt vähenenud,“ ütles peaökonomist, tuues välja, et rahandusministeeriumi eelarvedefitsiidi prognoos vähenes märtsist augustini terve aasta osas 4,3% juurest 3,3% juurde. Samal ajal oli aga majanduslangus oodatust sügavam. „Sellised hetked näitavad, kuivõrd ebasobivad on Eesti eelarve automaatsed stabilisaatorid majanduse silumiseks. Need paistavad tsükleid suurendavat, mitte vähendavat.“

Olukord majanduses muutub Uusküla hinnangul kenamaks 2024. aasta teises pooles. Selleks ajaks on euroala leidnud üles oma kasvumootori, hinnatõus raugenud ja intressimäärad langustrendis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid