Juuli lõpu seisuga on Eesti suures eelarvepuudujäägis

Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad keskvalitsuses. Kohalikud omavalitsused ning sotsiaalkindlustusfondid olid juuli lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 342 miljoni euro võrra suurem valitsuse halvema eelarveseisu tõttu.

Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli juuli lõpus 608 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 363 miljoni võrra suurem aeglustunud maksutulude kasvu ning kulude kiirema kasvutempo tõttu. Seitsme kuu kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud. Juulis suurenes keskvalitsuse puudujääk 43 miljoni euro võrra nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude vähenemise tõttu.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Tervisekassa ja Töötukassa, eelarvepositsioon oli juuli lõpu seisuga 116 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes juulis suurenenud tulude, sh riigieelarve tegevustoetus, tulemusel 37 miljoni euro võrra ulatudes 105 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 26 miljoni võrra enam.

Töötukassa jõudis juuli lõpuks 11 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis jääb aasta varasemale tulemusele siiski 3,5 miljoniga alla. Halvem eelarvepositsioon tuleneb aasta varasemaga võrreldes suuremast töötusest. Juuli lõpus oli registreeritud töötuid ligi 50 700, mis on 3 600 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Kevadel oli registreeritud töötus kerges langustrendis, kuid suvel on see püsinud muutumatuna.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk ulatus juuli lõpuks 101 miljoni euroni, mis on 2 miljoni euro võrra aastatagusest väiksem. Vaatamata heale füüsilise isiku tulumaksu laekumisele, eelarvepositsioon juulis veidi halvenes tulenevalt suurenenud kuludest.

Majandamiskulude aastane kasv oli juulis 5,8 protsenti ehk kokku 4,1 miljonit eurot. See tulenes peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste suurenemisest. Möödunud aasta juuliga võrreldes kulutati rohkem tänavu juulis laskemoona soetamiseks (3,8 miljonit euro võrra), kaitseotstarbelise varustuse hoolduseks ja remondiks (1,7 miljoni euro võrra) ning muu kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks (1,3 miljoni euro võrra). Viimasest peamise osa moodustas individuaalvarustuse hankimine.

Kütuse kulud on suurenenud aastaga õhu- ja maismaasõidukitele 4,9 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest on vähenenud juulis võrreldes eelneva aasta sama ajaga kulutused raviteenuste osutamiseks 1,5 miljoni euro võrra, kuna eelmisel aastal sisaldusid veel kuludes koroonaviiruse vastaste vaktsiinide ja ravimite soetamine. Kulud muudele sotsiaalteenustele on aastaga vähenenud 4,9 miljoni euro võrra sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu. Elektrihinna madalam tase on vähendanud riigieelarveliste asutuste elektrikulusid aastaga 1,4 miljoni euro võrra.