Ökonomist: Eestis kehtib printsiip, et kui mingil sektoril läheb hästi, siis pannakse maks peale

Globaalses mastaabis ei ole SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul täna majanduse mõistes enam fookuses Ukraina sõda, vaid kahe hiiglase, USA ning Hiina suhted. Ukraina sõja kõrval oleks oluliselt mõjukam, kui tekiks laiaulatuslik konflikt Hiina ja USA vahel. See aspekt on juba maailma majandust mõjutamas ning ettevõtted on ümber mõtlemas, kas nad teevad mingeid investeeringuid Hiinasse või nad üritavad minna teistesse riikidesse, et oma tarneahelate riske hajutada.

LHV esindaja Heido Vitsuri sõnul on mõjuteguriks ka BRICSi laienemine ja maailma tõenäoline jagunemine kahe suure pooluse vahel. Kuhu liiguvad energiat tootvad riigid, Aafrika, Ladina-Ameerika, Brasiilia, Mehhiko – see on see, mis määrab maailmamajanduse toimimise tingimused.

Luminori panga spetsialisti Lenno Uusküla hinnangul on USA-Hiina konflikti vaja. Selleks, et Ukraina sõda ei saaks läbi, oleks vaja, et USA ei annaks oma kõrgtehnoloogiat Hiinale, mis ajalooliselt on siiski jõudmas kohtadesse, kuhu ei oleks vaja, et see jõuaks.

Swedbanki eksperdi Tõnu Mertsina hinnangul mõjutab maailma majandust see, et riigid ja riikide grupid rohkem polariseerunud ja üha enam proovitakse oma majandust toetada.

Eesti SKP langus oli esimesel poolaastal 3,3% ja pool sellest langusest tuleb energiatootmisest. Kui aga võtta energiatootmise välja, siis tugev langus jääb alles. „Mis näitab, et ülejäänud majanduslangus jääb ikkagi alles. Selle järgi on Eesti majandus Euroopas käitunud kõige halvemini,“ märkis Mertsina. Kui kõrvale panna kindlustunde näitajad, siis ka need on Eestis kõige halvemad. Tööstusettevõtete hinnangud selle kohta, kui palju on ebapiisav nõudlus mõjutanud nende äritegevust, on samuti ühed kõrgemad Euroopas. Eelkõige on pihta saanud ehitus ja töötlev tööstus.

Töötleva tööstuse puhul toodetakse tunduvalt vähem kui aasta tagasi, kuid hõive on jätkuvalt kõrge. Siinkohal käib jutt viiendikust inimestest, kes ei tee midagi päevast päeva. Uusküla hinnangul on tegemist meeletu kasutamata ressursiga ja ta leiab, et kui suudetaks need inimesed uuesti rakendada, siis oleks sealt majanduskasvu võimalik uuesti oodata.

Vitsuri hinnangul ongi küsimus selles, eeskätt puidu, metalli ja elektriseadmete tootjate seas, kui kaua nad suudavad neid inimesi palgal hoida, sest eksport on vähenenud. See on oluline nii jaekäibe kui laenude tasumise võimekuse jaoks.

Nestori sõnul ei ole inimesi töölt ära saadetud, sest ettevõtjatel on valusalt meeles koroonakriis, mis väga suur kriis ei olnudki ning kolm kuud hiljem oli vaja koondatud töötajad uuesti palgata, kuid siis juba 30% kõrgema palga eest. Täna kasutatakse kõiki meetmeid inimeste tööl hoidmiseks ja ka kasumipuhver eelmistest perioodidest on olemas.

Eksporditakse enim kaupu, mis moodustab kaks kolmandikku eksporditurust. Kui aga tööstuse osakaal väheneb, siis väheneb ka kaupade eksport ja ka import. Küsimus on aga selles, et kui palju aga suudetakse kompenseerida teenuste eksporti, et see kompenseeriks ära kaupade ekspordi.

Uusküla hinnangul on teenuste eksport on Eesti edulugu ja on aja küsimus, kui teenuste eksport jõuab kaupade ekspordile järgi. See võib paari aastaga juhtuda.

Energiahindade ennustamist peab Nestor tänamatuks tööks, kuid täna on kõik mahutid gaasi täis ja sõlmitud on uusi tarnelepinguid. Laiemas laastus aga sõltuvad hinnad ilmast ja kui peaks tulema ootamatult külm talv, siis see mõjub energiahindasid tõstvalt. Teiselt poolt on regionaalsed mõjud. Tootjad, eeskätt Saudi Araabia on oma tootmismahtusid vähendanud. Teisalt Hiinas tarbitakse maailma 40% naftast ning nende majandus ei ole päris selles seisus, mis see oli aasta alguses.

Kui ilm tuleb viis kraadi talvel külmem, siis hinnad tõusevad. Pluss-miinus kaks kraadi suurt muudatust ei too, leiab Vitsur.

Uusküla sõnul oli Euroopa poolt rumal saata mullu kõik riigid korraga gaasi ostma, kui teati olemasolevat gaasikogust ja gaasilaevade arvu. Loomulikult tähendab taoliselt ostmine gaasihinna tõusu. Sellise stsenaariumi kordumine võib tuua kõrgeid energiahindu. Mertsina hinnangul annaks aga energiahindade tõus Euroopa majandusele suure löögi.

Nestor loodab, et ettevõtted pankrottideni ei jõua, aga koondamisteks tuleb valmis olla. Puidusektori puhul peab Nestor optimismi toredaks, kuid elu on näidanud, et nõudluse taastumine võtab kauem aega, et jõutaks koondamist vältida.

Mertsina ennustab, et töötuse määr ei tõuse murettekitava tasemeni ja jääb peaaegu 7% peale.

Uusküla sõnul on tööturul noori väga vähe ja neid tuleb peale väga vähe ehk siis on kogu aeg töötajate puudus ettevõtetel.

Töötusemäära puhul on oluline ka majanduse jooksevhindade kasv. Jooksevhindades langust ei prognoosita. See kasv jääb lähiaastate perspektiivis pikaajalisest keskmisest allapoole, aga selline 5–6% jooksevhindades kasv ikkagi jääb.

Mihkel Nestor möönab, et tõenäoliselt kõik eksperdid ruumis oleks maksud teisiti teinud.

Eksperdid nõustuvad, et maksude tõstmine aitab kaasa inflatsiooni kasvule. Suureneb ka surve palkade tõstmiseks. Vitsuri sõnul on Eesti viimase 1,5 aastaga muutunud väga kalliks maaks, meie hinnatase on võrreldav Kesk-Euroopaga ja kui see läheb üle Euroopa keskmise, siis meil ei lähe hästi.

Käibemaksutõusuta oleks hinnakasv tõenäoliselt järgmisel aastal aeglasem. Kui paneme kõrgema inflatsiooni vastakuti eratarbimisega ja eratarbimise mõju on kuskil pool majandusest ja hinnad jäävad natukene kõrgemale, siis see mõnevõrra parandab natukene eratarbimise paranemist ja see omakorda mõjutab SKP-d.

Pankade avansiline tulumaks tõuseb niigi 14%-lt 18%-le. „Kui mõistlik on eristada majandussektoreid maksustamisel?“ leiab Mertsina. 2021. aastal ning 2022. aasta esimeses pooles mittefinantsettevõtetel kasumid järsult aeglustunud, sama toimub ka pankadel ning suured kasumid on ajutised, arvab Swedbanki esindaja.

Vitsuri sõnul häirib teda maksustamise printsiip. See toimub põhimõttel „teil läheb hästi, me nüüd maksustame.“ Igal aastal valitakse välja sektor, kellel läheb hästi ja siis saab selle ära võtta.

Ökonomistide sõnul on seni välisinvestorites maksupoliitika, kus esiteks puudub ebakindlus kasumite teenimise pealt, kindlust tekitanud. Kuid nüüd, võib-olla arvatakse ettevõtjate seas, et kui kasumite kasv kiireneb, siis neid võidakse maha lõigata.

Uusküla leiab, et kui pankadelt see raha ära võtta, siis riigil alguses maksutulu tõuseb, kuid kui saada aru, kui palju vähem pangad hakkavad pärast kapitali eemaldamist laene välja andma, siis kokkuvõttes korjatakse ettevõtetest palju vähem tulumaksu. See netoefekt aastakese kestab, aga siis 2.–3. aastal hakatakse kahju saama.

Swedbanki ökonomisti sõnul tuleb oodata välisnõudluse paranemist. Reaalpalk on hakanud kasvama ja mingi ajajooksul hakkab see jõudma ka tarbimisse, inflatsioon taandub, siis tuleb leevendust. Intressimäärad jäävad kõrgeks, aga reaalpalga kasv hakkab sisenõudlust parandama.

Uusküla sõnul tuleb töötleva tööstuse töötajatele leida uus rakendus ja Hiina kaubanduse asendamine on jätkuvalt akuutne teema. Näiteks Leedus ehitatakse selle tarvis kiibitehast ning Luminori esindaja hinnangul võiks Eestis midagi analoogset olla. Lisaks, kuna kaubandus on takistatud järgmisteks aastateks ja oleme sattunud Venemaa kõrval ääremaaks, siis see tähendab, et kaupade liigutamine on raske, siis Eesti majanduse tulevik on teenused. Lisaks peab ta oluliseks riigiriski, elektrihindade ja konkurentsiga tegelemist.

Vitsur näeb probleemina bürokraatia tõkkeid, mis takistavad majandust liiga palju. Kui palju on ettevõtted istunud ja oodanud tegevusluba, lõpuks tekib siiski nimby-olukord (ingl k not in my backyard, olukord, kus inimesed ei soovi rajatisi oma kodu lähedale, toim), kõike saab sellega takistada. „Meil on kodutööd regulatiivses valdkonnas palju,“ arvab ta.