Tõnu Mertsina: Euroopa Keskpank võib olla selleks korraks oma intressimäärade tõstmise lõpetanud
(8)
Kõrgemate intresside mõju on majanduses märgata, kui laenutegevus on aeglustunud, mis tähendab ka vähem investeeringuid, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina päevakommentaaris. Kõrgem intressitase on samas vähem kahjulikum kui ülikiire inflatsioon.
Euroopa Keskpank (EKP) tõstis täna oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära 0,25 protsendipunkti (25 baaspunkti) võrra 4 protsendini, mis on selle ajaloo kõrgeim tase. Tegemist oli kümnenda intressimäärade kergitamisega ning kokku on EKP tõstnud neid alates eelmise aasta juulist 4,5 protsendipunkti. Tänane otsus vastas Swedbanki ootustele. Samuti uskus järk-järgult üha suurem osa rahaturust intressimäära tõstmist. See peegeldus ka euribori ja selle futuuri tõusus.
Kuigi euroala inflatsioon on aeglustumas, on see jätkuvalt tublisti üle EKP inflatsiooni 2 protsendi eesmärgist. Põhiinflatsioon on kiiremini aeglustunud, kuid alusinflatsioon, millest on energia ja toit välja arvatud, liigub allapoole hoopis vaevalisemalt. See kehtib ka Eesti kohta. Meil on teatavasti põhiinflatsioon aastatagusest ligi 25-protsendisest tipust taltunud küll 4,6 protsendini (augustis), kuid sellele on paljuski kaasa aidanud energiahindade langus ja eelmise aasta väga kõrge võrdlusbaas. Inflatsiooni aeglustumist võib kogu euroalal pidurdada energia kallinemine. Varasemalt langenud naftahind on nüüd juba üle kahe kuu tõusnud ja jõudnud aastataguse tasemeni. Kiire palgakasv ja seni veel heas seisus tööturg avaldavad samuti inflatsioonile survet. Eestis soodustavad hindade kasvu ka valitsuse maksumuudatused.
Euroala majanduse olukord on teatavasti halvenemas, mis tähendab nõudluse nõrgenemist ja koos sellega suuremat pidurit hinnakasvule. Näiteks Saksamaa majandus, mis on oma 29 protsendise osakaaluga euroala suurim, on languses, samas on seal inflatsioon euroala üks kiiremaid (augustis 6,4%). Kuigi EKP ootab järgmiseks aastaks keskmisena inflatsiooni eesmärgist kõrgemat hinnakasvu, tuleks arvestada, et rahapoliitika karmistamise ja sealhulgas intressimäärade tõstmise mõjud ei ole veel täiel määra kohale jõudnud.
Esmalt mõjutavad kõrgemad intressimäärad laenamist ja investeeringuid ning koos sellega kinnisvaraturgu ja ehitust, seejärel reaalmajandust laiemalt ja siis tööturgu. Swedbanki prognoosi järgi kasvab euroala majandus sel aastal vaid 0,5% ja ka järgmisel aastal umbes sama palju (0,6%). Kui siia kõrvale lisada veel euroalast väljas oleva Rootsi selle ja järgmise aasta majanduslangus, siis tähendab see Eesti jaoks vähemalt lähiajal nõrga välisnõudluse püsimist.
Intressimäärade tõstmine on juba avaldanud mõju laenamisele. Erasektori laenuportfellikasv hakkas nii euroalal tervikuna kui ka Eestis väga kiire tempo juurest aeglustuma juba eelmise aasta sügisel. Kui euroalal on see kukkunud sellise kasvuni, mida me nägime viimati seitse aastat tagasi, siis Eestis on see langenud erinevate laenude juures kuni 2,5 aasta taguse temponi. Itaalias ja Hispaanias on laenuportfellid aga juba languses.
Vähem laene tähendab väiksemaid investeeringuid, mis omakorda annab löögi majanduskasvule. Euroala töötleva tööstuse, ehituse ja teenindussektori kindlustunne halveneb jätkuvalt, kuid majapidamiste kindlustunne paraneb. Tugev palgakasv, aeglustuv inflatsioon ja mõõdukas tööpuudus võivad kindlustunde paranemist küll selgitada, kuid samas on euroala keskmise majapidamise ootus eesolevaks aastaks majanduse olukorra kohta ilmselt liiga optimistlik.
Aeglustuv inflatsioon, samas kui euroala majandus on nõrgenemas, peaks tähendama, et eelmise aasta suvel alustatud EKP intressimäärade tõstmistsükkel on nüüdseks tõenäoliselt lõppenud. EKP nõukogu hinnangul on keskpanga baasintressimäärad jõudnud tasemele, mis piisavalt pikalt püsides toetavad inflatsiooni naasmist sihteesmärgi juurde. Järgmise aasta kevadel peaks keskpank Swedbanki hinnangul aga intressimäärasid langetama hakkama. Muidugi sõltub selle ajastus euroala inflatsiooni, reaalmajanduse ja tööturu olukorrast ja väljavaatest.
Praegune intressimäärade tase peaks olema majandusele vähem kahjulikum kui varasem ülikiire inflatsioon.
See, kuidas käitub euribor keskpanga baasintressimäärade juures, sõltub muuhulgas keskpanga kommunikatsioonist ja turuosaliste ootuste juhtimisest. Mida selgemalt annab keskpank märku oma kavatsustest, seda paremini juhib see euribori. Kuigi turuintressimäärad peaksid järgmise aasta alguses langema hakkama, ei avalda euribori allapoole liikumine kohe mõju kõikidele laenulepingutele. Kuna Eestis on näiteks eluasemelaenud seotud valdavalt 6-kuulise euriboriga, muutuvad intressimäärad ka viitega. Samas, kuna palgakasv püsib tugev, on reaalpalk kasvama hakanud. Praegune intressimäärade tase peaks olema majandusele vähem kahjulikum kui varasem ülikiire inflatsioon.
