Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit ning 34 ettevõtlusorganisatsiooni pöördusid vabariigi valitsuse poole, olles rahulolematud ministeeriumide õigusloome praktikaga, kus ettevõtluskeskkonda oluliselt mõjutavate eelnõude puhul jätavad ministeeriumid ettevõtlusorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks mõned üksikud tööpäevad.

Ettevõtlusorganisatsioonide sõnul on üksnes septembris vähemalt viiel korral antud ettevõtlusorganisatsioonidele eelnõudele arvamuse avaldamiseks kuni neli tööpäeva ning lisaks on rikutud teisi hea õigusloome põhimõtteid. Viimasel poolaastal on selliseid juhtumeid olnud veel, neist suurima mõjuga on maksuseaduste muudatuste pakett, mis sisaldas nii käibe- ja tulumaksu kui aktsiiside tõstmist.

Näiline kaasamine

„Kui ministeerium jätab huvigrupile eelnõu analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks mõned tööpäevad, siis on tegemist näilise kaasamisega, sest nii lühike tähtaeg ei võimalda ettevõtlusorganisatsioonidel plaanitavaid muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumidele põhjalikku tagasisidet anda,“ sõnas Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

„Olukorras, kus eksport ja majandus on mitmendat kvartalit järjest languses, peab riik võtma kasutusele meetmeid ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks, mitte vähendama ettevõtete kindlustunnet, kehtestama ja tõstma uusi makse ning tasusid,“ toonitas Palts.

Mõjuanalüüsid on pealiskaudses

Peale lühikese vastamisaja on probleeme ka eelnõude mõjuanalüüsidega – sisuline mõjuanalüüs on puuduv või on see oluliste puudustega, näiteks ei ole analüüsitud või piisavalt analüüsitud plaanitavate muudatuste mõju ettevõtetele ja nende konkurentsivõimele. Mõjuanalüüsi puudumisel või pealiskaudsuse tõttu pole plaanitav mõju selge ning on keeruline pikaajalisi strateegilisi eesmärke ellu viia.

„Eelnõude turbomenetlus on seda masendavam, et ettevõtlusorganisatsioonid peavad seda lühikese aja jooksul juba mitmendat korda kritiseerima, aga olukord läheb pigem hullemaks. Valitsus andnud lubaduse töötada selle nimel, et Eesti oleks ettevõtlus- ja maksukeskkonna poolest parim maa Euroopas. Hea õigusloome on selle üks nurgakivisid,“ rõhutas Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

„Ettevõtluses tehakse otsuseid järgmist 5–15 aastat silmas pidades, aga kui regulatsioonid ja maksud muutuvad üleöö, ootamatult ja mõjusid kaalumata, ei julge ettevõtjad suuri investeeringuid teha,“ lisas ta.

Aeg maha

Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek on peatada viimaste nädalate kiireloomuliste eelnõude menetlemine ning pärast mõjuanalüüsi ja selgituste täiendamist ning eelnõu muutmist palutakse need eelnõud saata uuesti kooskõlastusringile ja anda huvigruppidele piisavalt aega tagasiside andmiseks.

Eeltoodud põhjustel tuleb ettevõtlusorganisatsioonide sõnul edasi lükata ka kiireloomulistes eelnõudes sisalduvate muudatuste jõustumise tähtajad.

Pöördumisega liitusid Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit, Eesti kaupmeeste liit, Eesti erametsaliit, Eesti keemiatööstuse liit, Eesti pangaliit, Eestimaa talupidajate keskliit, Eesti logistika ja ekspedeerimise assotsiatsioon, Eesti mäetööstuse ettevõtete liit, Eesti toiduainetööstuse liit, Eesti elektroonikatööstuse liit, Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon, Eesti rõiva- ja tekstiililiit, Eesti plastitööstuse liit, Eesti trüki- ja pakenditööstuse liit, Eesti hotellide ja restoranide liit, autoettevõtete liit, Eesti turismi- ja reisifirmade liit, Eesti taristuehituse liit, Eesti kalaliit, Eesti mööblitootjate liit, Eesti põllumajandus-kaubanduskoda, Eesti puitmajaliit, Eesti vee-ettevõtete liit, Eesti e-kaubanduse liit, Eesti ringmajandusettevõtete liit, alkoholitootjate ja maaletoojate liit, Eesti transpordikütuste ühing, Eesti meretööstuse liit, Eesti laevaomanike liit, Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit, Eesti masinatööstuse liit, Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liit, Eesti ehitusettevõtjate liit ning Eesti elektritööde ettevõtjate liit.