Alates 1995. aastast kehtiv õigusabileping Eesti ja Venemaa vahel näeb mitmetes õigusalastes küsimustes ette lihtsustatud erikorra. Kohtuotsuste tunnustamise kõrval lahendatakse õigusabilepinguga ka näiteks dokumentide kättetoimetamise palveid ning tehakse koostööd kriminaalasjades. Kui leping lõpetatakse, toimuks õigusalane koostöö Venemaaga tulevikus samamoodi, nagu see toimub kõikide teiste kolmandate riikidega.

„Õigusabilepingu eeldus on vastastikune usaldus teineteise õigussüsteemide vastu, aga seda usaldust meil Vene Föderatsiooni justiitssüsteemi vastu tänasel päeval ei ole,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet, kelle sõnul ei saa Eesti hoida agressorriigiga mitte mingisuguseid sõbrasuhteid.

Laaneti sõnul on kindlasti küsimusi, milles asjaajamine muutuks kodanikele keerulisemaks, kuid see ei tähenda, et need küsimused jäävad lahenduseta, vaid nendega tegelemine võib nõuda rohkem aega ning täiendavat asjaajamist. „Mõnel juhul võib dokumentide hankimine muutuda keerulisemaks, aga meil on olemas sätted, mis kaitsevad inimesi olukorras, kus dokumentide saamine välisriigist on keeruline. Meil elab ka muude kolmandate riikide kodanikke, kes saavad oma asjad aetud,“ selgitas justiitsminister.

Samas on küsimusi, mille lahendamine muutuks õigusabilepingu lõpetades lihtsamaks. Näiteks saaks edaspidi Eestis elava lapse elatise nõudega kohtusse pöörduda Eestis ka siis, kui teine vanem elab Venemaal. Samuti saaksid edaspidi Eesti kohtusse pöörduda korteriühistud, kel on probleeme Vene kodanikest võlglastega.

Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet kuni 6. oktoobrini 2023. Lepingu lõpetamise otsustab riigikogu.