Sotsiaaldemokraadid soovivad kehtestada pankadele erakorralise maksu, millega plaanitakse järgneva kolme aasta jooksul pankadelt võtta kokku 951 miljonit eurot ning plaaniga on jõutud faasi, kus erakonna esimees on teinud koalitsioonipartneritele vastava pöördumise, teatas kolmapäeval ERR.

Läänemetsa sõnul on euribori tõusu tõttu inimeste ostujõud alanenud ning ka ettevõtete võimekus investeerida ja laieneda on saanud löögi, mis pidurdab majanduskasvu üldiselt. Teise aspektina toob ta välja, et riigieelarve kokkupanemisel on eelarvekriteeriume raske täita, sest kärpeid teha pole võimalik ning tuluallikad ei ole piisavad.

Maksu kogumisega plaanivad sotsiaaldemokraadid selle aasta eelarvesse 384 miljonit eurot, järgmisel aastal 470 miljonit ning 2025. aasta eelarvesse 97 miljonit eurot.

Käimasoleva aastal täpseid pankade jaotusi Läänemets ei esitanud, kuid uuel aastal tuleks Swedbankil tasuda 216,4 miljonit, SEB-l 113 miljonit, LHV-l 56,6 miljonit, Coopil 18,8 miljonit ning teistel finantsasutustel 65,9 miljonit eurot.

Maks ei anna investoritele kindlust

Hetkel on toimumas Vihula mõisas ka järgmise aasta riigieelarve arutelud ning koalitsioonipartneri Reformierakonna esindaja Kaja Kallase ütles täna ERRile, et eelarve seis on keeruline ning teha tuleb kapitaalseid muudatusi, mille hulka võib ka kuuluda pangamaksu kehtestamine.

Koalitsioonipartner Eesti 200 esindaja, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on nemad pankade erakorralise maksustamise vastu. „See idee kätkeb endas selliseid riske majandusele, mis populistlikult kõlavas ettepanekus esmapilgul välja ei paista,“ märkis ta.

Riisalo sõnul ei saa ettepanek tõmmata finantssektorist ligi miljard eurot välja olema tagajärgedeta ja sellel on otsene mõju ettevõtluskeskkonnale ja majandusele laiemalt. Ministri sõnul on mitmed teadustööd analüüsinud varasemaid sarnaseid erakorralisi pangamakse ja neist on selgunud, et kui praegu ei ole majanduse käekäik kiita, siis maksustamine võib majanduslangust veelgi süvendada. Ta lisab, et sarnast seisukohta on pangamaksu osas varasemalt väljendanud ka IMF ja Euroopa Liit.

Riisalo leiab, et praeguseid näiteid Leedust, Hispaaniast, Itaaliast ja mujalt on veel vara analüüsida, sest nende erakorraliste maksude mõju pole veel majandusse jõudnud. „Küll aga on varasemaid erakorralisi pangamakse 2000. aastal Jaapanis ja 2010. aastal Ungaris analüüsides jõutud järeldusteni, et riigi kehtestatud maksukoorem kandub edasi panga klientidele ja kahaneb väljastatud laenude hulk,“ nentis minister. Ta lisab, et ühekordne rahasüst riigikassasse pangamaksu näol võib laenumaksjate elu senisest veelgi keerulisemaks teha. „Seda enam, et oma tegevuse finantseerimiseks – olgu see siis korteriost või investeering uude tootmisesse – on pangalaenule vähe alternatiive,“ märkis ta.

Riisalo sõnul on majanduse jahtumise faasis aga oluline säilitada ligipääs kapitalile, et ettevõtetel ja majapidamistel oleks üleliigse koormata võimalik oma tegevusi finantseerida. „Selle asemel, et pankade kasum riigile korjata ja siis ringiga jälle ümber jagada, peaks probleemile lähenema teistpidi. Ligipääsu kapitalile tuleb soodustada turu tingimustes,“ selgitas ta. Riisalo sõnul on oluline pankadelt küsida, et, hoolimata suurest kasumist, millised on võimalused ettevõtete ja majapidamiste elujõud majanduses säilitada? „Võimalik, et võrreldes naaberriikidega on pankade nõudmised oma klientidele Eestis põhjendamatult kõrgemad. Ka erasektori bürokraatia ja nõudmised vajavad arutelu, et majandusest põhjendamatud piirangud likvideerida.“

Riisalo toob ka välja põhimõttelise poole maksude kehtestamisel ehk viisi, kuidas riik kujundab oma maksukeskkonda. „Riigilt eeldatakse kõigi suhtes ühetaolist ja võrdset kohtlemist, olgu selleks ettevõte või inimene. Jah, pankade kasumid on suured. Ometi ei ole see piisav põhjendus eksklusiivselt nende väljanoppimiseks teiste ettevõtete seast ja erakorraliseks maksustamiseks.“ Samuti mõjutaks Riisalo hinnnagul otsus Eestit kui investeerimiskeskkonda, kuna ükskõik milline erakorraline maks lisab süsteemi ebastabiilsust. Ministri sõnul on sihtriigi põhimõtted investoritele olulised ning maksude kehtestamise tagajärjel võib nii mõnigi Eestile oluline investeering jääda tegemata, kuna ettevõttel pole kindlust, et tema teenus või tootmine, mis kipub liiga tulusaks, ei ole järgmine erakorralise maksu subjekt.

Samas ütles Kaja Kallas täna ERRile, et tema hinnangul on kõik koalitsioonipartnerid valmis tegema ka raskeid otsuseid. Tulude suurendamise ja kulude kokku tõmbamise vajadust tõdes ka Eesti 200 esindaja Margus Tsahkna, hoiatades, et vastasel juhul jääb järgmiseks aastaks üles võlg, mille tasumiseks tuleb võtta kiirlaenu ja tasuda veelgi kõrgemaid intresse. Otsused tehakse ära täna õhtuks.