ELi juhtidele koostatud dokumendis öeldakse, et Euroopa Liit võib 2030. aastaks muutuda liitiumioonakude ja kütuseelementide osas sõltuvaks Hiinast. Sama sõltuv oli Euroopa Liit enne Ukraina sõja algust Venemaast. Sarnase olukorra vältimiseks peab EL rakendama jõulisi meetmeid.
Reutersi käes olev dokument on aluseks aruteludele Euroopa majandusliku julgeoleku üle, mis toimuvad 5. oktoobril Hispaanias Granadas, kus saavad kokku Euroopa Liidu juhid. Hiina majanduslik kaal on viimastel aegadel maailmas üha suurenenud ja seetõttu arutab Euroopa Komisjon ettepanekuid, kuidas kindlustada see, et Euroopa ei sõltuks Hiinast. Samuti arutatakse ELi vajadust mitmekesistada oma tegevust Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.
Ka taastuvenergia valdkond on ohus
Dokumendis öeldi, et taastuvatele energiaallikatele, näiteks päikese- ja tuuleenergiale ei saa igas olukorras alati loota, mistõttu vajab Euroopa erinevaid võimalusi energia salvestamiseks. ELi eesmärk on saavutada 2050. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguste nulltase. „Ilma tugevate meetmete rakendamiseta võib Euroopa energiaökosüsteem olla 2030. aastaks Hiinast sõltuvuses,“ kirjutati dokumendis.
Euroopa Komisjoni andmetel importis EL 2021. aastal, aasta enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, Venemaalt üle 40% oma gaasi kogutarbimisest, 27% naftast ja 46 protsenti kivisöest. Selle lõpetamine Venemaalt põhjustas ELis energiahinna šoki ja tarbijainflatsiooni järsu tõusu, mis sundis Euroopa Keskpanka järsult tõstma intressimäärasid. See on omakorda pidurdanud majanduskasvu.
Dokumendis on kirjas, et liitiumioonakud ja kütuseelemendid ei ole ainus valdkond, kus EL võib haavatav olla. „Sarnane stsenaarium võib aset leida ka digitaaltehnoloogia valdkonnas,“ öeldakse dokumendis. „Prognoosid näitavad, et nõudlus digitaalsete seadmete, näiteks andurite, droonide ja andmeserverite järele kasvab sel kümnendil järsult.“
„Viimases valdkonnas on ELil suhteliselt tugev positsioon, kuid teistes valdkondades on meil märkimisväärseid nõrkusi,“ kirjutati dokumendis. Aastaks 2030 võib selline sõltuvus teisest riigist takistada tootlikkuse kasvu, mida Euroopa tööstus ja teenindussektor hädasti vajavad. Samuti võib see takistada põllumajandussüsteemide uuendamist, mis on kliimamuutustega tegelemiseks hädavajalik.
