Eesti Probleemtoodete registri andmetel lasti 2022. aastal Eestis turule 4093,6 tonni päikesepaneele. Samal aastal koguti neid jäätmetena kokku 2,23 tonni, millest materjalina võeti ringlusesse 1,27 tonni. Tehastele tagastatud kogused, näiteks garantii ajal, Eesti jäätmestatistikas ei kajastu.

Eesti on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks toota kogu tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Sellest tulenevalt on rajatud mitmeid päikese- ja tuuleparke – 2022. aasta keskel küündis Eestis asuvate päikeseparkide koguvõimsus 474 MW-ni (Elering, 2022), praegu olemasolevate tuuleparkide võimsus aga 340 MW-ni (Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2023b). Samuti suureneb päikesepaneelide paigaldamine nii eramajadele kui ka tööstustele. Lisaks on töös mitmed suured arendusprojektid, nagu Siiraku ja Tootsi-Sopi tuulepargid ning Raba ja Nurme päikesepargid.

See tähendab, et 2050ndatel aastatel hakkab tekkima hulgaliselt päikesepaneelide ja tuulikute jäätmeid. See on suur ja püsiv jäätmevoog, mille käitlusvõimaluste loomiseks tuleks juba täna teha plaane ja investeeringuid. Materjalide ümbertöötlemine võib anda võimaluse uue majandusharu või ekspordiartikli tekkimiseks.

Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul tekib Euroopas 2030. aastaks päikesepaneelidest 1,5 miljonit tonni jäätmeid ja tuulikutest lausa 4,75 tonni (EEA, 2023).

Päikesepaneelid

Päikesepaneelide kasutuselt kõrvaldamise järel kogutakse need kokku, võetakse osadeks lahti või purustatakse. Materjalid sorditakse vastavalt materjali liigile ning suunatakse edasi töötlemistehastesse.

Klaasist saab toota igapäevasemaid tooteid (näiteks pudeleid või purke), alumiinium leiab uuesti kasutust sõidukite osades (autod, lennukid, jalgrattad jt) ja pakenditena ning ka ehitusmaterjalina, räni saab kasutada väärismetallide tööstuses. Tekkinud prügiplastikut saab kasutada kütusena, kuid parem alternatiiv on anda sellele uus elu, töödeldes see ümber näiteks kilekotiks, pakendiks või lausa tekstiiliks.

Tuulikud
Tuulikute taaskasutamine on mõnevõrra keerukam. Siiski on ka umbes 90% tuulikutes kasutatavatest materjalidest taaskasutatavad. Tuulikute tootmisel kasutatud terast, alumiiniumi, vaske ja malmi on ümbersulatamise tulemusena võimalik kasutada erinevate uute toodete tootmisel. Tuuliku vundamendis kasutatud betooni saab purustada ning kasutada näiteks ehitusmaterjalina või uue vundamendi tegemisel.

Probleem on olnud tuuliku labade taaskasutamisega, sest nende valmistamiseks kasutatud komposiitmaterjali (enamasti on selleks klaas- või süsinikkiud tugevdatud termoreaktiivse polümeerkomposiidiga) on keerulisem eraldada ja taaskasutada.

Nagu näha on taastuvenergeetikas mitmeid võimalusi ringmajanduse printspiide rakendamiseks ning sellega tegelevad aktiivselt mitmed erinevad ettevõtted üle maailma. Mõned näited tuulikute labade kasutamisest teistes Euroopa riikides:

Labade tükeldamine – saab kasutada sildade, erinevate installatsioonide, mänguväljakute või hoonete ehitamisel

Kuumuse abil ümbertöötlemine – Norra firma Gjenkraft kasutab pürolüüsil põhinevat termotöötlusprotsessi, mis võimaldab tuuliku labadest koguda väärtusliku materjali (klaas- ja süsinikkiude) ja valmistada näiteks suuski ning lumelaudu.

Kemikaalide, soojuse ja rõhu kasutamine ümbertöötlusel – Saksamaa juhtiv meretuulikute tootja Siemens Gamesa hakkas tootma täielikult taaskasutatavaid labasid – RecyclableBlades. Erinevalt varasematest labadest koosnevad need taaskasutatavast vaigust, mis lahustub kuumuse ja happelahusega töötlemisel.

Mehaaniline ümbertöötlus – USA ettevõte Veolia kogub kasutatud labad kokku ning lõikab need umbes mõne cm pikkusteks ribadeks, mida on võimalik kasutada tsemenditööstuses täitematerjalina. Labadest saab valmistada ka komposiitgraanuleid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena