Eesti Energia energiatoodete juhi Armen Kasparovi sõnul on elektri suurim hinnamõjutaja on madal gaasi hind, mis oli möödunud aastal mäletatavast kohati ligikaudu seitse korda kõrgem kui täna. „Koos Venemaa kallaletungiga Ukrainale tõusis ka gaasi turuhind rekordkõrgele. Kuna elektritootmine on Euroopas tugevalt gaasist sõltuv, siis mõjutas see ka elektrihinda,“ ütles ta.

Kasparov lisas, et viimase aasta jooksul on meie regiooni lisandunud täiendavat tootmisvõimsust. „Läänemere regiooni on lisandunud arvestatavas mahus taastuvenergiat ning märgilise mõjuga on ka Olkiluoto 3 töölehakkamine, mis annab turule täiendavalt 1600MW elektrit. Soodsamat näitavad turu tulevikutehingud,“ sõnas ta.

Maksad täpselt nii palju, kui tarbid

Kuid siiski, muretseda tuleks juhul, kui eesolev talv tuleb väga külm. Siis on ka elektri hind koheselt kõrgem. „Elektrihinda võib kergitada erakordselt külm talv, mille tulemusena läheb gaasi tarbimine Euroopas kõrgeks, gaasivarud hakkavad vähenema ning gaasi hind tõuseb taas kõrgele. Teiseks võivad hinda mõjutada ka planeerimata avariid ja katkestused suurtes tootmisvõimsustes või elektriühendustes,“ ütles Kasparov. Ta lisas, et näiteks septembri esimese poole elektrihinnad (senine kuu keskmine hind koos käibemaksuga 14,76s/kWh), nagu ka augustikuu hinnad (kuu keskmine hind koos käibemaksuga 11,33 s/kWh), on suuresti olnud mõjutatud erinevatest turutõrgetest ja katkestustest meie regioonis.

„Viimaste nädalate suurim hinnamõjutaja Eestis on olnud Leedu-Rootsi vahelise elektriühenduse katkestus, mille taastumise aega on korduvalt edasi lükatud ning mis praeguse turuinfo kohaselt peaks taastuma tuleval neljapäeval, 21. septembril.“

Kasparovi sõnul puudub Baltikumis veel nõudlusele vastav taastuvenergia toodang, seega on siinne elektritoodang reeglina kallim kui Põhjamaades. „Tänu Leedu-Rootsi vahelise ühenduse katkestusele on ainukeseks Baltikumi ja Põhjamaade vaheliseks ühenduseks Eesti ja Soome vahelised elektriühendused ning nende võimsusest jääb hetkel puudu, et elektrihinda Soome ning Baltikumi vahel ühtlustada. Teisisõnu Põhjamaade soodsam elekter ei pääse piisavas mahus Baltikumi,“ lausus ta.

„Sellegipoolest on nii tänavused augusti kui septembri turuhinnad oluliselt soodsamad kui möödunud aastal, mil kuu keskmiseks elektrihinnaks koos käibemaksuga kujunes augustis 43,43 senti kilovatt-tunni kohta (s/kWh) ning septembris 27,43 s/kWh.“

Kasparov sõnas, et oluline on ka selle teema juures meelde tuletada, et enim mõjutab kliendi elektriarvet see, kui palju klient kuu jooksul elektrit tarbib. „Kui tarbimine on suurem, on ka arve suurem. Kui tarbimine on väike, siis on ka arve väiksem. Väikse tarbimise korral säästab klient nii elektrienergia kulult kui ka võrgutasult,“ ütles ta.

„Teisena mõjutab arve suurust elektri hind turul, kuid see mõjutab arvet vaid juhul kui klient kasutab elektri börsipaketti. Fikseeritud hinnaga elektritarbijad turuhindade pärast muretsema ei pea. Nende arveid turuhinnad ei mõjuta.“