See tähendab, et kommertspangad lubasid dividende plaanitust rohkem maksta, et toetada seeläbi riigieelarvet, kuna dividendid maksustatakse tulumaksuga. Valitsus loodab, et pankade panus on kahe aasta jooksul 120 miljonit eurot.

Selle peale avaldasid Twitteris arvamust nii Eesti Panga president Madis Müller kui ka ökonomist Kaspar Oja.

Müller kirjutab: „Pangad on solidaarsed (klientide või riigieelarvega?) seeläbi, et jagavad enne maksumäära tõusmist veel suurema osa kasumitest ja kapitalist omanikele dividendideks! Kui saaks vaid kasumid veel suuremaks, saaks veel solidaarsem olla?“

Eile hommikul käisid pankade juhid ka peaminister Kaja Kallasega kohtumas, et pangamaksu teemal arutada. Hiljem ütles Swedbank Eesti ja pangaliidu juht Olavi Lepp, et nad esitasid peaministrile oma nägemuse ja oma ideed. Müller sõnab, et omanikuna maksaks ta pangajuhtidele nii edukate läbirääkimiste eest korraliku preemia.

Müller tõi hiljem välja, et pangad saaksid solidaarsed olla ka muudmoodi. Näiteks Kreeka pangad pakkusid kodulaenuklientidele aastaks ajaks intressisoodustust.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab Twitteris, et keegi sai praegu „jämedalt petta“. „Pangad maksavad enne maksutõusu madalama maksumääraga dividende välja ja koalitsioon esitab seda kui suurt võitu. Teiste sõnadega: pankade kasumid viiakse riigist välja ja need ei suurenda siinset laenuandmist,“ hindab ta.

Krediidiasutuste tulumaksu avansilise makse määr tõuseb 1. jaanuaril 2025 seniselt 14%-lt 18% peale. Samal kuupäeval kaob ära dividendi madalam maksumäär 14/86. Seega 2025. aastast maksustatakse dividend üksnes maksumääraga 22/78.