Riigikontrolli karm aruanne: Nordica on hea näide, kuidas riigifirmat mitte juhtida

Nordica käekäik viitab, et riik ei ole osutunud piisavalt oskuslikuks ega huvitatud omanikuks nii keerulises ärivaldkonnas nagu lennundus.

Riigikontrolli arvates nappis nii Nordica kui ka seda teenindava OÜ Transpordi Varahaldus riigi omandis pidamiseks argumente enne juulis ilmnenud Nordica tõsiseid rahalisi raskusi ja napib ka nüüd. Nordica erikontrolli tulemuste selgumise järel oleks mõistlik võõrandada nii Nordica kui ka Transpordi Varahaldus.

„Pikki aastaid on paljud inimesed küsinud küsimust, mida kordab riigikontroll oma värskes aruandes: „Kas riik peab omama lennufirmat, et Eestist ja Eestisse saaks lennata?““ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Elu ise on sellele vastuse andnud – unistus lennata oma lipu all ei pruugi lennundusturu tihedas konkurentsis olla riigi pideva rahalise toeta ja Euroopa Liidu riigiabi andmise reegleid rikkumata võimalik.“

Riigi antud raha on sisuliselt otsas

Riigikontroll tuvastas, et katseid kahjumlik Tallinnast lendamine peatada on esinenud, kuid omaniku tasandil ei jõutud vajalike kokkulepeteni ja ettevõtte osutatud tõsistele probleemidele omaniku esindaja ei reageerinud. Nordica asutati 2015. aasta sügisel 40,7 miljoni euro eest, et tagada Eestile vajalikud lennuühendused ja teenindada ASiga Estonian Air sarnast liinivõrku, kuid kolm aastat hiljem oli riigi antud raha sisuliselt otsas.

Nordica juhatus otsis asutamisest alates muid teenimisvõimalusi, et katta Tallinnast lendamise kahjumit, ja hakkas oma lennukeid ja meeskondi rentima teistele lennufirmadele. Juhatus tõstatas korduvalt ettevõtte nõukogus strateegia uuendamise küsimuse, sest omaniku ootust lennata Tallinnast oli rahvusvaheliste lennukompaniidega kasumlikult konkureerides majanduslikult keeruline täita.

Siiski ei läinud ei Nordica nõukogu ega osalust valitsev majandus- ja kommunikatsiooniminister kaasa sooviga vaagida Tallinnast lendamise perspektiivikust, kuni majanduslik reaalsus sundis liinid Tallinnast sulgema. Nordica juhatus oli soovinud äriplaani ülevaatamist tulutult juba ligi kümme korda, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2019. aastal nõustus viimaks regulaarlennud Tallinnast lõpetama, hoides ära ettevõtte kokkukukkumise.

Kaotati aega ja raha

„See on näide olukorrast, kus poliitiliselt võetud, kuid keskkonna muutumise tõttu ebasobilikuks osutunud siht ei lase reageerida tegelikule olukorrale. Kaotati aega ja raha,“ kommenteeris Holm. Pärast regulaarlendude lõpetamist tekkis õigustatud küsimus, milline on avalik ülesanne, mida liinilendudelt allhanketeenusele orienteeritud Nordica täidab, ja mis põhjusel peab riik kandma äriühingu majandustegevuse riske. Tegemist oli lennundusettevõttega, mille ärimudel sel hetkel toimis ja mille omamiseks riigil polnud selget põhjust.

Alates suvest 2019 tõstatati vabariigi valitsuses korduvalt küsimus, kas riigil on vaja lennuettevõtet, mis Eestist ei lenda, kuid mõttevahetus vaibus. Augustist 2019 kuni juulini 2021 tõi kaks erinevat rahandusministrit kokku neljal korral valitsuse ette kaaluda küsimuse, kas Nordica omamine on põhjendatud. Nendele üleskutsetele nähtavaid tegevusi ei järgnenud.

Nii nagu kogu maailma lennundust, tabas koroonakriis ka Nordicat. Sügiseks 2020 oli Nordica praktiliselt maksejõuetu. Oktoobris 2020 sai lennufirma riigilt 22 miljonit eurot ja lisaks võimaluse laenata riigi sihtasutuselt KredEx täiendavalt 8 miljonit eurot. Euroopa Komisjon kiitis Nordicale antud riigiabi heaks tingimusel, et ettevõte ei tohi opereerida kahjumlikke liine. Raske oli Nordical siiski juba enne koroonapandeemiat. Likviidsusprobleeme oli suurendanud ebaõnnestunud koostöö lennufirmaga Adria Airways, mis lõppes Nordica jaoks 4,6 miljoni euro mahakandmisega.

Halb näide, kuidas riigile kuuluvat äriühingut valitseda

Riigikontroll osutab, et Nordica on näide selle kohta, kuidas riik ei tohiks talle kuuluvat äriühingut valitseda. Ettevõtte tegevus ja juhtkonna otsused ei ole püsivalt jälgitavad, sest hulk materjale puudub või pole säilinud. Omaniku juhised on olnud vastuolulised. Nordica sai majandus- ja taristuministrilt ülesande tagada Eestile vajalikud lennuühendused ka pärast Tallinnast lendude lõpetamist, kuid jäi selgusetuks, mida nende Eestile vajalike ühenduste all silmas peetakse.

Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium omaniku esindajana ei määranud kindlaks, milline on see olukord või turutõrge, millisel juhul pidanuks Nordica Eesti lennundusturul taas tegutsema hakkama, ei ole ka selge, millise viitaja, kulude ja tingimustega oleks Nordical võimalik olemasolevate kohustuste kõrvalt Tallinnast taas lennud avada. Nordica lennukid olid siis ja on praegugi hõivatud allhanketeenustega teistele lennuettevõtetele. Uute leidmine võtaks ilmselt kuid või maksaks ebamõistlikult palju. Nordica esindajate sõnul peaks konkurentsiolukord väga palju muutuma, et ettevõttel tekiks vajadus ja võimalus lennud Tallinnast taas avada. Samuti tuleb arvestada, et kahjumlikult Euroopa Komisjoni riigiabiluba lennata ei luba.

Eesmärk on küsitav

2023. aasta juulis ilmnes, et Nordica majandusolukord oli alates tänavu maikuust järsult halvenenud. Äriühingu juhatuse esimees lahkus ja Nordica majandustegevuse ümberstruktureerimiseks palgati rahvusvahelised eksperdid. Lisaks otsustas kliimaminister viia Nordicas läbi erikontrolli. Ministri sõnul peaksid erikontrolli tulemused selguma kolme kuuga ja ettevõtte stabiliseerimiseks on antud pool aastat aega.

Nordica jõudis aastatel 2021 ja 2022 nappi kasumisse, ja ehkki juba alates augustist 2019 tõstatasid erinevad rahandusministrid korduvalt küsimuse Nordica omamise otstarbekuse kohta, arutelud takerdusid ja vaibusid ning Vabariigi Valitsus Nordica võõrandamise otsuseni ei jõudnud. Nüüd on Nordica majandusolukorra halvenemise tõttu asjaolud oluliselt muutunud.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on Nordica lugu näide olukorra kohta, kus otsustamise poliitiline risk on suur, kuid minnalaskmine tundub vähemalt esialgu ohutu. „Lõpuks suudetakse otsustada alles siis, kui kriis on muutunud äärmiselt tõsiseks,“ nentis Holm. „Kuid siis on juba nii poliitiline kui ka majanduslik hind väga kõrge. Näeme, et Nordica on oma algsest eesmärgist – tagada Eesti lennuühendusi – järjest kaugenenud, see eesmärk pole ei äriliselt ega ka Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tulenevalt olnud saavutatav, mistõttu oli avalik huvi – hoida ettevõtet riigi omanduses pärast regulaarlendude lõpetamist Tallinnast – küsitav.“

Nordica pole riigile strateegiliselt vajalik

Riigikontroll ei leidnud auditi käigus olulisi argumente, mis kinnitaks, et Nordica ja Transpordi Varahaldus oleksid praegusel kujul riigile strateegiliselt vajalikud nii enne juulis ilmnenud tõsiseid rahalisi raskusi kui ka nüüd ning eksisteeriks arusaadav avalik huvi riigi osalemiseks neis äriühingutes. Ka ei selgunud auditeerimise käigus arusaadavat vajadust kanda omanikuna äriühingu majandustegevuse riske.

Riigikontroll soovitab Vabariigi Valitsusel pärast Nordica erikontrolli tulemuste selgumist ja majandustegevuse stabiliseerimist otsustada, milline müügiviis vastab riigi huvidele enim: kas võõrandada Nordica ja Transpordi Varahaldus koos või eraldi, osaliselt või täielikult. Kui valitsus otsustab siiski jätkata Nordica ja Transpordi Varahalduse omanikuna, soovitab Riigikontroll selgelt sõnastada, miks on äriühingud riigile strateegiliselt vajalikud ja millist avaliku huvi funktsiooni need täidavad. Lennundusturu tõrke korral, mille tekkimist peavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud väga ebatõenäoliseks, oleks riigil peale Nordica omamise ka teisi võimalusi vajalike lennuühenduste tagamiseks.