Eesti idusektorist on raske leida kedagi, kes pole Skype’ist mõjutatud

„Me oleme kogu aeg teadnud, et Skype’i endised töötajad on asutanud palju ettevõtteid, millest Taaveti (Hinrikus – toim) Wise on üks parimaid näiteid. Kuid me ei teadnud, kui suur see mõju on,“ ütles üks Skype’i kaasasutajaid ning Euroopa ühe suurima riskikapitalifirma Atomico asutaja Niklas Zennström.

Tuleb välja, et Skype’ist on kahe ettevõtete põlvkonna jooksul sündinud üle 900 ettevõtte. Ehk Skype’i töötajad on asutanud ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad enda ettevõtted.

Eesti näitel kaasasutas üks Skype’i esimesi töötajaid Taavet Hinrikus 2011. aastal Wise’i (endise nimega TransferWise), millest sai 2021. aastal Londoni börsi suurim IPO. Wise’i põhitöötajad Martin Sokk ja Mihkel Aamer asutasid omakorda investeerimisettevõtte Lightyear.

Eestis on Skype’i mõju hinnata päris lihtne, märkis Sten Tamkivi, kes juhtis Skype’i Eesti haru aastatel 2005–2012. „Kui võtta üldine idusektori statistika, siis tõenäoliselt need, kellel Skype’i mõju ei ole, jäävad väikese veamäära sisse,“ naljatles ta. 2006. aastal – üks aasta pärast Skype’i eBayle müümist – investeeriti Eesti tehnoloogiasektori iduettevõtetesse 6 miljonit eurot aastas, eelmisel aastal oli sama näitaja 1,2 miljardit eurot.

„Tallinn ja Tartu ehk pool miljonit inimest on tõstnud 1,2 miljardit eurot, ehitanud kümme ükssarvikut. Seda kõike on võimalik tagasi siduda Skype’iga seotud asutajate, investorite, nõustajate ja töötajateni. See on põnev,“ ütles Tamkivi.

Üle 900st ettevõttest on 15 suurema kui ühe miljardi dollarilise turuväärtusega ehk iduettevõtete puhul nn ükssarvikud. 50 riiki, millest enam kui pooled on Euroopas, on loodud üle 65 000 töökoha. Skype’i mõjul on sündinud ka üheksa riskikapitalifondi, mis on investeerinud ligi 1800 ettevõttesse. Loodud ettevõtete nimekirjas on muu hulgas Bolt, Starship ja Peloton.

Need on Zennströmi sõnul aga kõigest arvud. „Teine mõju on see, et enne Skype’i polnud suuri tehnoloogiaettevõtteid ei Eestis ega Euroopas. Ühtlasi ei usutud pärast 2000ndate tehnoloogiamulli lõhkemist tehnoloogiafirmadesse,“ ütles ta.

Skype’i edust sai seega eeskuju teistele ettevõtjatele. Eriti oluline oli Zennströmi sõnul Skype’i esimene exit 2005. aastal, mil ettevõte müüdi 2,5 miljardi dollari eest eBayle. „Enne seda ei uskunud keegi Euroopa tehnoloogiaettevõtetesse. Kuid me näitasime, et esiteks on Euroopas võimalik ehitada globaalset ettevõtet ja teiseks luua tõelist väärtust. See innustas teisi asutajaid,“ märkis Zennström.

Järgmine sõnum tuli turule koos Kristo Käärmanni ning Taavet Hinrikuse asutatud Wise’i Londoni IPOga, millest sai Londoni börsil seni suurim tehnoloogia IPO. See näitas Zennströmi sõnul ülejäänud turule, et ettevõttel on võimalik ka iseseisvalt jätkata.

Hinrikuse sõnul sai idusektor tänu Skype’i varajasele edule ja exit’ile tugeva kiirenduse. „See toob inimesi, kes teavad mida teha. Toob kapitali ja suurendab ambitsiooni,“ märkis Hinrikus.

Kui vaadata Euroopa tehnoloogiasektorit nüüd, siis see on väärt 3 triljonit dollarit ja on kasvanud aastas 25%. Euroopas asutatakse nüüd sama palju ettevõtteid kui USAs, märkis Zennström. Kui vaadata varajase faasi rahastust (vähem kui 5 mln dollarit), siis USA osakaal on selles 36% ja Euroopal 30%. Viis aastat tagasi oli vahe kaks korda suurem. Zennström ütles, et Euroopas kasvab iduettevõtete rahastus nüüd kiiremini kui USAs ning 4-5 aastaga jõuab USA järele. Märgilisena on seemnerahastusega ettevõttel ükssarvikuks kasvamise tõenäosus nüüd sama suur nii Euroopas kui USAs.

Just selliseid kiirendajaid ehk nn breakout-ettevõtteid, mis loovad uusi ettevõtteid, ongi Zennströmi sõnul vaja. Rumeenias on toonud samasuguse mõju kaasa sealne tarkvarafirma UiPath, mis 2018. aastal ükssarviku staatusesse tõusis.

Hinrikuse sõnul ongi Skype’i edu kõige tähelepanuväärsem tulemus see, et Euroopa on USA-le järele jõudnud. „Kui me mõtleme järgnevate dekaadide või sajandi peale, siis Euroopa peab ellujäämiseks olema tehnoloogiavaldkonnas suurjõud, sest igast ettevõttest saab tehnoloogiaettevõte, olgu see kas ravimitööstuses või kaitsetööstuses,“ märkis Hinrikus.

Skype’i mõju oli Zennströmi sõnul see, et inimesed said tasuta rääkida, ja see oligi ettevõtte missioon. „Kõik tundsid, et me võitleme inimeste telekomiettevõtete käest vabastamise nimel. Nood küsisid pikamaakõnede eest ülisuurt tasu, sest neil oli turul monopol,“ tõdes Zennström. „Skype oli ülimalt suure missiooniga ettevõte. See oli miski, mis tegi meid minu hinnangul väga tugevaks.“

USAs ei oleks saanud sündida ei Wise ega Skype, sest valuuta on seal sama ja ka riigisisene helistamine töötas, märkis Hinrikus. „Kõik need asjad oleksid saanud tulla ainult Euroopast. Küsimus on selles, kuidas saab Euroopa kanda Hiina ja USAga võrdväärset ning konkurentsivõimelist rolli.

Suuri võimalusi ja missiooniga ettevõtteid otsib Zennström ka nüüd. Tema investeerimisfirma Atomico on investeerimisfondidesse kaasanud mitu miljardit eurot. Kuid turg on paarikümne aastaga märkimisväärselt muutunud ja seega on ka võimalused teised.

„Viimase 20 aasta jooksul on veebi tulnud miljardeid inimesi ning kõik ettevõtted kasutavad internetti ja tarkvara. 20 aastat tagasi oli ainult mõnisada miljonit internetikasutajat ning tarkvara ei kasutatud nii suurel määral. Nüüd võivad ka väiksemad sektorid olla väga-väga suured turud,“ selgitas Zennström ja tõi näite personalijuhtimise tarkvarast.

„See tähendab, et paljudel iduettevõtetel, millesse investeerime, ei pruugi olla maailmale niivõrd suurt mõju kui Skype’il, kuid need võivad endiselt olla väga head äri,“ märkis ta. Investeeringud lähevad loomulikult ka suure potentsiaaliga ettevõtetesse, olgu selleks elektrilised lennukid või vähi märkamine tehisintellekti abil.