Pangaliit erakorralistest dividendidest: pidime koos valitsusega leidma lahenduse, mis kahjustab majandust kõige vähem

Eile jõudis valitsus riigieelarve osas kokkuleppele ning kuigi palju räägitud pangamaksu ei tule, peavad pangad järgmistel aastatel solidaarselt riigieelarvesse siiski rohkem panustama.

Eesti pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm sõnab, et pangad leppisid omavahel kokku, et maksavad järgmisel aastal erakorralisi dividende. „Selle tulemusena laekub 2024. aastal pankadelt tulumaksuna riigieelarvesse ca 245 miljonit eurot – see on võrreldes 2022. aastal makstud summadega ligi viis korda enam,“ toob ta välja.

Eile käisid Eesti pankade esindajad Kaja Kallasega kohtumas. Talihärm kinnitab, et nad pidid koos valitsuskoalitsiooniga leidma lahenduse, mis on majandusele tervikuna kõige vähem haavatavam. „Pankade ettepaneku puhul oli peamine argument negatiivse mõju vältimine Eesti ettevõtetele ja eraisikutest laenuvõtjatele,“ sõnab ta.

Tema sõnul on üllatav, et pankade kapitaliseerituse asemel on peamiseks küsimuseks saanud tuleviku maksumäär, kui riigieelarve vajab vahendeid järgmise kahe aasta jooksul. „Eestis tegutsevad pangad on ka pärast neid väljamakseid jätkuvalt kapitaliseeritud ja suudavad jätkata majanduse toetamist,“ ütleb ta.

Talihärma järgi on 2025. aastal pankade ennustatav tulumaksusumma riigieelarvesse umbes 235 miljonit eurot. Nelja aastaga (2023–2026) on pangandussektori panus riigieelarvesse tulumaksu maksetena kokku ümmarguselt 780 miljonit eurot.