Valelik kaaskodanik ja tuim suurfirma hirmutasid ülekohtuse rahanõudega

Mida teha, kui ühtäkki hakatakse sind süüdistama asjades, mida sa kindlasti teinud ei ole? ERGO kindlustuse klient sattus just sellisesse olukorda, kui rahvusvahelise haardega suurfirma talt järsku raha nõudis.

Jaburasse situatsiooni kistud klient pöördus ERGO kindlustuse poole murega, et üks Eestis tegutsev autorenditeenuse pakkuja nõuab temalt raha: ettevõte oli määranud kliendile trahvi sõidukile kahju tekitamise eest. Klient oli tõepoolest kasutanud teenusepakkuja autot, aga mäletas selgelt, et sõiduga muresid polnud ja ta parkis auto pärast sõidu lõpetamist korralikult ära, kirjeldab olukorda ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuhi Maiko Kalvet.

Autorenditeenust pakkuv suurettevõte aga teatas, et klient olevat sõiduki nn parkimismuna peale kinni sõitnud. Seda väitis nimelt järgmine klient, kes tegi rendifirmale avalduse, et ei saanud renditud autot kasutada. Kindlustusse pöördunud hädaline oli täiesti kindel, et tema süül auto viga ei saanud, pealegi pole sõiduki parkimismuna otsa kinni sõitmine ka selline sündmus, mis võiks näiteks hajameelsusest kahe silma vahele jääda.

Kindlustuse jurist pöördus teenusepakkuja poole ning palus edastada kõik nõudega seotud dokumendid. „Nendest tuli selgelt välja, et tegelikult oligi järgmine autokasutaja, kes kaebuse esitas, ise nn parkimismuna peale sõitnud, aga üritas süüd meie kliendi kaela ajada,“ nendib Kalvet.

Inimlik eksitus või teadlik pahatahtlikkus?

Jääb ebaselgeks, miks autorendi pakkuja polnud dokumentidega tutvunud. Võimalik, et suurfirma võis tegutseda teadmises, et klient ei suuda nagunii ettevõttega vaielda ning seetõttu ei pidanudki kaasusele piisava tähelepanu pööramist vajalikuks. Samas võis tegu olla lihtsalt inimliku eksitusega.

Jurist võttis kliendi eest suhtluse üle ja saatis teenusepakkujale kirja, milles juhtis tähelepanu sündmuse tegelikele asjaoludele: nõue oli esitatud vale inimese vastu, parkimismuna otsa sõitis hoopis kaebuse esitanud autokasutaja ise. Juhtum lõppes nii, et autorendifirma tühistas trahvi.

„Näeme oma praktikas aeg-ajalt olukordi, kus suurem äriühingust teenusepakkuja üritab eraisikust kliendi õigusi rikkuda, arvates, et viimane niikuinii nendega vaidlema ei hakka,“ avaldab Kalvet. Kahjuks lüüaksegi tema sõnul sellistes olukordades väga tihti käega, kuna teadmisi ja vahendeid nendeks vaidlusteks ei ole. Kalvet kinnitab, et õigusabikulude kindlustuse olemasolul ei pea enda õiguste eest seismisest rahapuudusel loobuma.