Valitsusliikmete retoorikal nagu „lahendataks magustatud jookide maksustamisega hoopis inimeste terviseküsimust ja laste ülekaalulisust“ puudub igasugune alus, sest seda tõendavaid uuringuid ega teiste riikide edulugusid selles vallas pole tänase seisuga lihtsalt olemas.
On olemas palju näiteid sellest, kuidas maksustatud toodete ostmine väheneb, kuid selle põhjal ei saa väita, et väheneb ka inimeste magustarbimine ja selle tulemusel ülekaalulisus. WHO 2022. aasta aruanne, millele tugineb kevadel sotsiaalministeeriumi tellitud Eesti tervishoiu rahastamise poliitikaanalüüs ja soovitus suhkrumaksu kehtestamiseks, tõdeb: „Paraku on kaloraaži vähenemine olnud minimaalne riikides, kus on magustatud joogid maksustatud. [---] Ajavahe seaduse kehtestamise ja selle mõju hindamiseks on olnud liiga lühike, et näha mõju rahvatervisele.“
