Madis Müller ei leia, et pangad oleks mingi erilise žesti teinud

Eesti Panga president ütleb, et riskide juhtimise seisukohalt ei ole viimased arengud panganduse seisukohast head. Majanduses võib varem või hiljem seis minna hullemaks minna.

Madis Müller ütleb, et Eesti Pank on skeptiline pankade poolt pakutud täiendavate dividendimaksete kui solidaarsust väljendava žesti suhtes. Eriti olukorras, kus dividendidelt tasumisele kuuluv maksumäär ülejärgmisest aastast 2% võrra suureneb.

„Suurema osa kasumi välja võtmine või kapitali dividendidena pangast välja võtmine pankade poolt ei kvalifitseeru kuigi sisulise vastutulekuna. Pigem on see omanikutulu maksimeerida püüdvate pankade poolt lihtsalt ootuspärane samm.“

Müller ütleb, et Eesti Panga üks ülesannetest on seista selle eest, et Eesti pangandussüsteemis oleksid riskid hästi juhitud. Suured dividendimaksed ja lubatud piirile liiga lähedale langevad kapitaliseerituse näitajad pigem töötavad sellele eesmärgile vastu. Keskpanga vaatenurgast seisneb ka pankadele erakorralise kasumimaksu kehtestamise peamine oht selles, et selle tulemuseks on nõrgemini kapitaliseeritud pangad.

„Kui majanduses peaks olukord hullemaks minema, olgu lähemas või kaugemas tulevikus, siis on majanduse ja Eesti inimeste käekäigule väga oluline pankade kapitaliseeritus. Sellest sõltub, kas pangad suudavad ka halbadel aegadel Eesti ettevõtetele ja inimestele laenu pakkuda ning suured kapitalipuhvrid aitavad ära hoida, et pangad ei tuleks maksumaksja käest abi küsima,“ kommenteerib Müller.

Erakordsete dividendimaksete tulemus pankade bilansi ning tulevase kriisivalmiduse ja laenupakkumise võimekuse vaatenurgast on Mülleri sõnul sisuliselt sama. Ta ütleb, et valitsust võib mõista, sest nende pakiline huvi on praegu eelkõige riigieelarve tulud ja kulud paremasse tasakaalu saada ning seejuures on täiendav tulumaks dividendilt mõistagi abiks.

„Samas on riigieelarvega suurem probleem, et riigi püsikulud on jõudsalt kasvanud, kuid sellele pole püsivaid tuluallikaid leitud. Selles mõttes tuleb valitsust kiita, et nad võtavad endale selge ambitsiooni pärast laiapõhjalisemaid arutelusid leida 2025. aastaks nii täiendavaid võimalusi riigi kulude kokkuhoiuks, kui ka riigi tulude suurendamiseks. See aitab püsiva puudujäägi ja järjest kasvava valitsuse intressikulude probleemi leevendada.

See ei ole ka üheselt selge, et praegusel tõesti erakordselt tugevate kasumite perioodil pangad oma kasumist otseselt riigile suurema osa üle kandma peaksid. Pigem on minu jaoks küsimus, kas pangad võiksid seda „kuldaega“ oma klientidega enam jagada paremate hoiustamise või laenutingimuste kaudu.“