„Samas suurenevad ühiskonna ootused avalike teenuste ja riigipoolse suurema rahastamise suunas. Ainuüksi elanikkonna vanuselise struktuuri muutus ja geopoliitiliste riskide suurenemine toovad kaasa suuremad kulud ja investeerimisvajadused,“ alustab Mertsina.

Ta lisab, et koos kliimaeesmärkide täitmise ja rohelisemale majandusele üleminekuga suureneb avaliku sektori roll. Kogu avaliku sektori hõive on ligi viiendik ja kitsamalt, valitsemissektori tööhõive, 18% koguhõivest. Kui sellest välja võtta õpetajad, kelle palgafondi ei ole plaanis järgmisel aastal külmutada, on see osakaal ikkagi 15% ehk üsna suur, et eelarvesse kokkuhoidu tuua.

„Kui avaliku sektori palgafondi külmutamine toob kaasa töötamise ja tööprotsesside efektiivsemaks muutmise, oleks hea. Muidu oleks see ainult ajutine hädaabinõu. Kuna maksutõusud halvendavad majanduse taastumist, on osade maksude ülejärgmisse aastasse lükkamine positiivne. Samuti annab see ettevõtetele ja ühiskonnale rohkem aega ettevalmistusteks. Ka saame näha, kui täpne rahandusministeeriumi rahandusprognoos on.“

Tõnu Mertsina toob välja, et kuigi Eestis on tarbimismaksud Euroopa Liidu võrdluses kõrged, on õige maksustada rohkem tervist kahjustavaid ja keskkonda saastavaid kaupu ja teenuseid. Seetõttu on magustatud jookide täiendav maksustamine tema arvates asjakohane.

„Selles, et valitsuskoalitsioon ei suutnud leida ülejärgmise aasta eelarvesse vajalikku 400 miljonit eurot, mis on ligi 2% rahandusministeeriumi poolt 2025. aastaks prognoositud tuludest, ei ole minu arvates midagi kriitilist,“ leiab ta. „Tegemist on ülejärgmise aasta eelarvega ja kui tulusid on nii raske leida, ei ole mõistlik neid otsida ka kiirustades. Samal ajal peab see teema jääma avaliku tähelepanu alla, kui sellega uuesti tegelema hakatakse.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena