Eile avaldas uuringufirma Kantar Emor 2022. aasta reklaamipanuste netosummade uuringu tulemused, mis näitasid koguturu reklaamimahuks koos otsepostiga 106,64 miljonit eurot. See tähendab võrreldes varasema aastaga on kasvuks 2 protsenti.

Sellest 106,64 miljonist eurost suurima osa moodustasid Eesti kohalikud internetikeskkonnad, mille tulu suuruseks oli 2022. aastal 26,88 miljonit eurot ehk 27,4 protsenti. Televisiooni reklaamimahu osakaaluks oli 26,35 miljonit eurot ehk 26,8 protsenti. Välireklaami osakaaluks 19,4 protsenti ehk 19,09 miljonit eurot. Raadioreklaami mahuks oli mullu 11,79 miljonit eurot ehk 12 protsenti. Paberlehtede reklaam moodustas veidi üle 10 miljoni euro ehk 10,3 protsenti ning ajakirjades reklaamitu tuluks oli 3,95 miljonit eurot ehk 4 protsenti. Otseposti reklaamitulu mullu kokku oli 8,42 miljonit eurot.

Samuti liikus Kantar Emori kogutud andmete põhjal 2022. aastal 13 suurema agentuuri vahendusel Eestist välja lisaks kohalikule internetireklaamituru rahale 23,7 miljonit eurot reklaamiraha. Võrreldes 2021. aastaga on Google’isse ja Facebooki panustatud Eesti reklaamiraha kasvanud 10%.

Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevdirektori Merle Viirmaa-Treifeldti sõnul oli kohalike meediaettevõtete reklaamitulu tulemused ootuspärased, kuid ta peab kummastavaks, et 2022. aasta andmeid kommenteeritakse 2023. aasta septembris - tulemused on olnud teada märtsist 2023 ehk üle poole aasta tagasi.

Viirmaa-Treifeldt lisab, et kohalike meediaettevõtete reklaamitulud pole ka aastal 2022 (106,64 miljonit eurot) 2007. aasta (114,6 miljoni euroni) reklaamituludeni küündinud, aga turg on tema sõnul loomulikult tegelikult kordades kasvanud ja seda digihiidude arvelt. „Sellega seonduvalt paneb kulme kergitama Kantar Emori hinnang, et „Eesti kohaliku internetireklaamituru maht oli mullu 26,88 miljonit eurot. Kantar Emori kogutud andmete põhjal liikus 2022. aastal 13 suurema agentuuri vahendusel Eestist välja lisaks kohalikule internetireklaamituru rahale 23,7 miljonit eurot reklaamiraha.“ Minu arvates pole kõigi andmete ja adekvaatse metoodikata mõtet midagi koguda ning kommenteerida,“ ütles EMLi tegevjuht.

Viimase sõnul viivad Facebook ja Google Läti ja Saksamaa maksuhaldurite võrdlusarve kasutades Eesti reklaamiturult aastas 400-500 miljonit eurot ehk 20 korda rohkem kui Kantar Emor väidab. Läti Maksuameti andmeil on lõunanaabri reklaamiturul digihiidude osa 435 miljonit eurot ja traditsiooniline reklaamiturg 75 miljonit eurot.

EMLi esindaja tõdeb, et digihiidude reklaamikäive Eestis püsib saladuses ja maksustamata. „Riigi suutmatus maksustada Eesti reklaamikäivet seal, kus see tekib, on andnud digihiidudele konkurentsieelise ja see tekitab tõsiselt ebavõrdset konkurentsi. Rääkimata riigile mittelaekuvatest kümnetest miljonitest,“ märkis ta.

Lõpetuseks peab aga Viirmaa-Treifeldt olulisimaks, et meediaettevõtete lugejad ja vaatajad usaldavad meid ning tasuliste digitellijate arv kasvab endiselt kiirelt. „Oleme üks maailma suurima digitellijate arvuga riike inimese kohta,“ rääkis ta.