Suurtööstuse usku Viru Keemia Grupp

Kohtla-Järvel tegutsevast suurtööstusest Viru Keemia Grupp on meedias peamiselt juttu seoses põlevkiviõli tootmisega, aga VKG uus fookus on puidukeemial ja ringmajandusel ning olulisteks põhimõteteks ausus, avatus ja koostöö.

Viru Keemia Grupi põhitooteks on peamiselt ekspordiks minev põlevkivikütteõli, mida kasutatakse laevakütuse komponendina, aga ka koduturul katelde kütmiseks. Põlevkivi väärindamisel õli tootmiseks tekib ka uttegaas, millest kontsern toodab elektrienergiat. VKG on suuruselt teine elektritootja Eestis. VKG oma 1600 töötajaga on üks suurematest tööstusettevõtetest Ida-Virumaal. See staatus määrab vastutuse olla eeskujuks.

VKG kui kaubamärk

Ettevõtte personalidirektor Eve Rei nendib uhkusega, et VKG kaubamärk on Ida-Virumaal absoluutses tipus. „Meile tahetakse väga tööle tulla. Me oleme kogu aeg teadvustanud, et kõigil töötajatel on lähedased ja sõbrad, ning seega mõjutame siin väga suurt kogukonda.“

Eelmisel aastal tehtud rahuolu-uuring näitas, et VKG töötajad on Eesti keskmisest selgelt üle oma pühendumuse poolest: 67 punkti on hea näitaja, aga isiklik pühendumine 75 punkti on väga tugev näitaja. „Küsimusele, kas te soovitaksite oma tuttavatel VKG-sse tööle tulla, vastas 30% kõrgeima hindega 5 ja 44% hindega 4, et soovitavad. Oleme väga rahul, et 74% meie töötajatest soovitavad meid tööandjana,“ ütleb Eve Rei.

Peab arvestama, et just uuringule eelnenud aastatel oli meedias palju juttu põlevkivisektorist kui hääbuvast tööstusest. „Meie VKG-s teame, et maailm on muutumas ning muutused on globaalsed. Seega paralleelselt olemasoleva põhiäriga töötame uute perspektiivsete arenguvertikaalide kallal. See loobki töötajatel usku ettevõtte tuleviku vaates,“ sõnab Rei.

Koostöö koolidega

Suur hulk praegustest VKG inseneridest on saanud hariduse Tallinna Tehnikaülikoolis või lähiriikides. TalTech Virumaa kolledž on juba aastaid andnud keemia- ja automaatika- ning teiste tehnikaalade spetsialiste. Virumaa kolledžis on avanemas magistriõpe ringmajanduse erialal, mida VKG on väga toetanud.

Ülihea koostöö on VKG-l Ida-Virumaa kutsehariduskeskusega, mille vilistlased on ka paljud kontserni töötajad. „VKG on kutseharidusega inimestele hea stardiplatvorm: kellel on tugev arengusoov, saab minna edasi Virumaa kolledžisse ja veel edasi TalTechi – näiteid on meil palju,“ räägib Eve Rei.

Ka TalTechiga on VKG-l hea koostöö, eelkõige pidades silmas planeeritavat biotoodete tootmiskompleksi. Loodetavasti vähemalt 2025. aastast saab TalTech hakata koolitama magistrikraadiga puidukeemia eriala spetsialiste.

Koostöö kogukonnaga

VKG Kohtla-Järve tootmisterritoorium asub linna piires, millega kaasneb veelgi suurem vastutus kohaliku kogukonna ees. „Usume, et suuri tööstusprojekte on võimalik teha vaid kogukonnaga koos, olles pidevas dialoogis. See omakorda nõuab avatud lähenemist, suhtlemist ning ausust. Need on meie tegutsemispõhimõtted,“ selgitab Eve Rei. Heaks näiteks koostööst ja kaasamisest on biotoodete arenguprojekti kavatsus Lüganuse valda. „Pikaaegse töö tulemusena on avatus tekitanud meie vastu usalduse,“ arvab ta. „Kui Viru Keemia Grupp ütleb, et me hakkame uurima võimalust rajada biotoodete tootmise tehast, ei tekita see elanikes vastuseisu ega hirmu, vaid tullakse kuulama ja uurima. Selle dialoogi kaudu sünnib pigem lootus, et see projekt toetab ja mitmekesistab regiooni elu. Elu läheb edasi ja piirkonnas on ka tulevikus väärikat ja tulusat tööd.“

VKG on aastaid olnud kohalikele inimestele ja organisatsioonidele heaks partneriks. „Kui meie oma töötajatega käitume kenasti, oleme hoolivad ja lugupidavad, siis see suhtumine ulatub kodudesse ja kodude kaudu teistesse piirkonna mõjualadesse,“ toob Rei näite. „Me toetame palju laste ja noorte haridus-, kultuuri- ja spordialgatusi, korraldades meie piirkonna jaoks traditsioonilisi keemikute ja kaevurite päeva üritusi, viimast koostöös Eesti Energiaga. Erifookuses on haridusteemad. Teeme koostööd ja projekte riigigümnaasiumitega ning oleme ka kood/Jõhvi toetaja. Soovime, et noored saaksid meie ettevõttega rohkem tutvuda ja kasulikke praktikakohti leida.“

Ekspordi ja põletamise asemel biotoodete ja rohelise energia tootmine

Viru Keemia Grupi Lüganuse valda kavandatav biotoodete tootmise tehas aitab Eestil pääseda kasutamata jääva paberipuidu eksportimise ja põletamise sõltuvusest. Tootmist rajatakse koostöös Lüganuse vallaga kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel.

„Teeme seda projekti, kaasates maksimaalselt kohalikke inimesi, et nad oleksid kursis, mis staadiumis me praegu oleme. Järgmised poolteist aastat teevad keskkonnaeksperdid kõikvõimalikud keskkonnamõju hindamised, et anda vastust, kas selline tootmine sobib. Meie aga sel ajal suhtleme erinevate tehnoloogiate pakkujatega,“ räägib VKG juhatuse liige ja tehnikadirektor Raivo Attikas. „Teeme ettevalmistusi, et saaks alustada projekteerimisega. Tänapäeva tehnoloogia on parim võimalik ja selline, et tehas võiks töötada kasvõi keset linna, elanikke elu segamata. Hiljuti veendusin selles ühes Rootsi puidutehases – ei müra ega lõhnahäiringut.“

Tehnilises mõttes on biotoodete tootmine keeruline ettevõtmine ja väga kallis – miljard eurot. Samas aga tooks see Ida-Virumaale juurde 250 otsest töökohta, lisaks kaudselt ligi tuhat töökohta.

Raivo Attikas selgitab, et Eestis raiutakse aastas suurusjärgus kümme miljonit tihumeetrit metsa, millest viiendik veetakse väärindamata välja. „Sellele puidule me annaks suure lisaväärtuse, müües tooteid nii Eesti turule kui ka välismaale. Pole vaja täiendavat metsaraiet, vaid me kasutame tooret, mis Eestis niigi olemas on.“

Üks suur arendus on VKG-l veel käsil: plastijäätmete ümbertöötlemise tehas, mis pakub 55 uut töökohta ja mille investeering on 130–150 miljonit eurot. Raivo Attikas selgitab, et Eestis tekib ligikaudu sada tuhat tonni jäätmeplasti aastas. VKG plaan on sellest 30–35% keemiliselt ümber töödelda. Seni on jäätmeplasti kasutatud kahel viisil: töödeldakse mehaaniliselt ümber uueks tooteks või põletatakse ära. VKG suund on Eestis täiesti uus: need plastijäätmed, mida ei saagi mehaaniliselt ümber töödelda, töödeldakse tooraineks, õliks, mida saab kasutada nafta asemel uue plasti tootmiseks.

Biotoodete tootmise osas loodab Attikas 2025. aastal jõuda investeerimisotsuseni ning 2027. aastaks oleks tootmiskompleks valmis. Plastijäätmete projekt ei ole nii ulatuslik, sellega loodetakse valmis jõuda juba kolme aasta pärast.

Neid mastaapseid arenguplaane kuulates ei paistagi, et maailma suurim põlevkiviõlitootja plaanib tööstusmaastikult kaduda. Vastupidi, VKG soovib arendada Ida-Virumaad, koostöös oma töötajate ja kohalikega.