LHV analüütik: sellise tulubaasiga pole riigilt kvaliteetset teenust lootust oodata
(15)
Vitsuri hinnangul on valitsuse tänase eelarve otsuste taga antud lubaduste ja tegeliku majandusliku reaalsuse olukorra vastuolu, mida sügiseni ignoreeriti.
Sel nädalal kinnitas valitsus järgmise aasta riigieelarve ning teatas lisaks, et 2024. aastal uusi makse ei tule, kuid tulevikus on lisandumas limonaadimaks ning pankadel tuleb kompromissi korras pangamaksu asemel lähiaastatel solidaarselt maksta dividende, millelt oodatakse 120 miljoni euro suurust tulu jne.
Samas on eelarves 2025. aastal haigutamas 400 miljoni euro suurune puudujääk, millele hakatakse lahendusi otsima järgmise poolaasta jooksul. Loe muudatustest lähemalt siit.
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on tänaseks kujunenud olukord, kus antud lubatuste ja tegeliku majandusliku reaalsuse ulatuslikku vastuolu sügiseni ignoreeriti. Vitsur jätkab, et ka tulude, sealhulgas maksude suurendamise vajadus ja selle ratsionaalsed võimalused olid esiteks läbi töötamata ja teiseks mistahes muutuste rakendamisega oldi juba lootusetult hiljaks jäädud. Samuti polnud Vitsuri hinnangul neutraalselt positsioonilt kriitiliselt hinnatud ka avalike kulutuste vajadust, sealhulgas nende suurust. Eelnevad aspektid ongi põhjuseks, miks ei olnud LHV eksperdi hinnangul võimalik teha põhjendatud ettepanekuid avalike kulutuste kokkuhoiuks ja kogu avaliku sektori efektiivsemaks muutmiseks ja seetõttu ei jäänudki valitsusele muud võimalust, kui üle anda eelarve Riigikogule sellisel kujul kui ta nüüd esitatakse.
Vitsur aga möönab, et ühe või teise sammu vajalikkuse või otstarbekohasuse hindamiseks oleks vaja tunduvalt enam informatsiooni ja terviklikku ülevaadet, põhjendusi, mida tänaseks neile antud ei ole. „Praegu on ilmne üksnes, et meil pole praeguse organisatsiooni juures mingit alust sellise tulubaasiga oma avalikult sektorilt sellises ulatuses soovitud kvaliteediga teenuste osutamist loota,“ märkis ta. Vitsur lisab, et Eesti vajas riigireformi juba kümmekond aastat tagasi, kuid täna selleta enam edasi minna ei saa.
400 miljoni suuruse tühiku pärast aga Vitsuri sõnul eriliselt muretseda ei maksa: „Praegusel turbulentsel ajal on prognoosi vead sellest pahatihti suuremad. Lisaks sellele ei pääse me tuleval aastal ilmselt lisaeelarve tegemisest ja võib loota, et pärast praegust segadust suhtutakse lisaeelarve tegemisse ratsionaalsemalt.“ Seega, võib Vitsuri sõnul loota, et eelarve praegusel kujul Riigikogule üle andmine, midagi otseselt halba endaga kaasa ei too.
