Riigil on selge soov: aastaks 2030 vähemalt 200 rahvusvahelist terviseidu

Eesti soovib, et aastaks 2030 oleks meil tervisetehnoloogia valdkonnas vähemalt 200 rahvusvahelise haardega teadusmahukat ettevõtet, kes aitavad ennetada ja ravida haigusi nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli koostöös valmis sel suvel tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna arendamise strateegia ja tegevuskava aastateks 2023–2028. Strateegia valmis vastavalt kevadisele uuringule, mille käigus vaadati Eesti teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi. Selle käigus tuvastati üheksa peamist kitsaskohta, sh Eesti väiksus, vähesed teadmised ja edulood ning edulugude ja tööjõu puudumine.

Eesti kitsaskohad

Uuringu käigus tuvastati Eestis üheksa peamist kitsaskohta.

1. Eesti vähesed kogemused teadmuspõhise ettevõtluse arendamisega eeskätt tervishoiuvaldkonnas.

2. Vähene teadlikkus teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemist, selle osalistest ja võimalikust kasulikust mõjust üksteisele.

3. Nii suurte ja edukate kui ka uute ja alustavate ettevõtete ning edulugude vähesus.

4. Vähesed teadmised ja kogemused intellektuaalomandi äristamisel.

5. Vähene koostöö kliiniliste partneritega, sh arendusplatvormide väljatöötamisel (mh on puudu selleks vajalikud protsessid ja motivatsioonisüsteem).

6. Piiratud rahastusvõimalused, arvestades arendustsükli pikkust.

7. Vähene suutlikkus saada (rahvusvahelisi) investeeringuid.

8. Vähene ettevõtluspädevus alustavates, aga ka tegutsevates ettevõtetes.

9. Sobivate teadmiste ja kogemustega tööjõu nappus.

Strateegia arutamiseks kohtusid eile Tartus riigi esindajad, ettevõtted, haiglad ja ülikoolid, et panna alus sellele, kuidas strateegiat hakata nüüd ellu viima.

„Kui meie võimekus oma intellektuaalset kapitali realiseerida sellisel moel, et keegi on nõus meile selle eest rohkem raha tasuma kui varem, siis me liigume edasi. Kui me seda ei suuda, siis me sellega edasi ei liigu,“ võttis oma ettekandes kogu asja sisu kokku ettevõtluse ja innovatsioonikeskuse juht Mart Maasik. Ta lisas, et kui see oleks lihtne, oleks kõik selle ära teinud juba. „Kui me aga ei otsi, siis ma ka ei leia,“ kirjeldas ta.

Täna on Eestis umbes 120 teadusmahukat ettevõtet. Ideaalne oleks, kui kümnendi lõpuks oleks neid 500, neist 200 tervisetehnoloogiaga tegelevat firmat. „Mis 500, see ei ole reaalne?! Ma olen kohanud sellist suhtumist,“ ütles Maasik. Ta kinnitas aga, et meil potentsiaali on ja me saame oma teadmisi pakkuda ka teistele. „Ühendame seni ühendamata asju,“ on lahendus tema sõnul siiski lihtne.

Samal ajal on oluline aru saada, mis on reaalne ja mis mitte. „On vaja kannatust,“ ütles ta. Seda nii kitsaskohtade kaotamisel kui ka strateegia elluviimisel. Samuti tuleb sildu ehitada, nii era- kui ka avaliku sektori rahastusega.

Strateegia sihid

Strateegia eesmärk on toetada kitsamat tervisevaldkonna ettevõtluse arengut ja nii võikski 500 ettevõttest 200 olla just tervisetehnoloogiatega seotud.

Strateegia peamised sihid on järgmised.

1. Innovatsiooni soodustamine: luua keskkond, mis soodustab ja toetab uusi ja uuenduslikke algatusi tervisetehnoloogia sektoris.

2. Ekspordi toetamine: võimendada Eesti tervisetehnoloogia sektori rahvusvahelist profiili, aidates kaasa eksportivate ettevõtete kasvule.

3. Valdkondlike õigusnormidega seotud kogemuste suurendamine: tõhustada teadmisi ja oskusi, mis aitavad paremini kohaneda valdkonna kiire arenguga ja lahendada õiguslikke küsimusi.

4. Valdkonna spetsialistide hulga suurendamine: tagada valdkonna jätkusuutliku kasvu nimel pädevate ja kogenud tervisetehnoloogia ekspertide arvu kasv sektoris.

5. Lisarahastusvõimalused ja kapitalile ligipääsu parandamine: töötada välja struktuurid ja meetmed, mis laiendavad rahastusvõimalusi ning hõlbustavad kapitali kaasamist.

Uuringuga samal ajal toimus ka nn teaduskiirendi, kuhu valiti 15 teadusmahukat äriprojekti tervise valdkonnas. „See tähendab, et midagi nad olid juba laboratoorselt tõestanud, aga prototüüpi, millega kliendi juurde minna, polnud,“ kirjeldas Andrus Kurvits Tartu teaduspargist. Põhirõhk oli tehnoloogial ja innovatsioonil ning nende kaitsmisel. Kiirendi raames jõuti põhimõtteliselt äriideest riskikapitali kaasamiseni.

Esimesed kiirendi läbinud ettevõtted on juba ka raha kaasanud: Äio on investoritelt saanud üle 1,15 miljoni euro ning Gearbox Biosciences võitis sTARTUp Day’l 125 000 eurot. Lisaks kasvas selline ettevõte nagu RawEdge kiirendi raames lausa 225%.

Järgmisest nädalast hakatakse strateegiaga juba kindla eesmärgiga tööle: lahendada ära kitsaskohad ja jõuda sinnani, et Eestis on aastal 2030 500 uut rahvusvahelist süvatehnoloogiaettevõtet.