Millist probleemi lahendate?
Ainuüksi meie pisikeses Eestis kasutatakse aastas hinnanguliselt 35,1 miljonit ühekordset kile- või paberkotti aastas - kusjuures see arv ei sisalda neid üliõhukesi puuviljakilekotte, mis seda arvu veel kordades kergitaks. Tegemist on puhta raiskamisega, seda nii keskkonna kui ka rahakoti vaatepunktist (arvestades keskmist poekoti hinda täna, ehk ca 0,25 eur koti kohta, tähendab see tarbijatele pea 9 miljonit eurot aastas puhast kulu).
Sellest teemast rääkides kuuleb aga pidevalt vastuseks, et poekotte kasutatakse mitu korda, kui nad just kohe katki ei lähe. Lisaks viiakse pärast sellega ka prügi välja ning tarbija jaoks ongi mure justkui lahendatud ja ongi teema lõpetatud. Inglise keeles on selle osas hea väljend ,,Out of sight, out of mind’’. Reaalsuses peaks aga kile- või paberkoti tootmisele kulutatud ressursi keskkonnale tasa tegemiseks kasutama keskmiselt 40 korda seega poekotiga prügi välja viimine ei ole lahendus ei keskkonna suhtes ega ka tarbija kulu suhtes – tavalised, spetsiaalselt selleks loodud prügikotid on kordades odavamad.
Ka kaupmeestel on teatud surve ühekordsete poekottide kasutust vähendada. Ühelt poolt on siiski teatud osa tarbijaid teadlikumad ning nõuavad jätkusuutlikumaid lahendusi. Arvestades konkurentsi tihedust toidupoodide seas (vaadake või üks reklaamipaus uudistesaate vahel ära ja pidage ise arvestust, mitu reklaami kümnest on toidupoe omad) võib selline pisike konkurentsieelis nagu odavam ja keskkonnasäästlikum poekott valikus vägagi kasuks tulla. Lisaks tulevad järjepidevalt uued EU regulatsioonid, mis kaupmehi samuti selles suunas mõtlema võiks panna kuna targem on ise vajalike samme astuda enne, kui see kohustuslik on ja teised poed on juba tegutsenud. Näiteks tavalistele kilekottidele rakendub tarbimise vähendamise kohustus. 2025. aasta 31. detsembriks peab tarbimine jääma alla 40 õhukese plastkandekoti aastas, mis tuleb saavutada riiklikul tasandil. Eks sel teemal peetakse arutelusid pidevalt ning vaevalt, et need meetmed aastatega ühekordsete poekottide suhtes leebemaks lähevad arvestades sellega, et kilekotid kuuluvad ’’uhkelt’’ Läänemeres leiduva prügi TOP 10 hulka. Lisaks peavad juba alates 01.01.2024 pakendiettevõtjad hakkama katma ka avalikesse kogumissüsteemidesse visatud plastiku kogumise, veo ja käitlemise kulusid mis puudutab nende enda tooteid, näiteks nende poeketi logoga kilekotte.
Mida teie süsteem tähendab kauplustele ja klientidele?
Lühidalt tähendab meie süsteem kauplustele seda, et neil on võimalik pakkuda oma klientidele paremat alternatiivi kui ühekordne poekott, seda nii e-poes kui ka tulevikus tavakauplustes. Muidugi on tore kui klient poes oma kottida käib kuid e-poes pole see võimalik ja ka kohaliku kauplust külastades võib kott koju ununeda. See annab täna pisikese konkurentsieelise, läheb tänase jätkusuutlikuse trendiga kaasa ning muidugi aitab ennetada EU regulatsioonidest tulenevaid kohustusi – seda nii, et kaupmees ei pea muretsema kottide tarne, pesu ega panditagastuse pärast. Klientidele tähendab see, et e-poest tellides ei pea enam raha eest ühekordsete kottide näol prahti kokku tellima vaid saab soodsama lahendusena kauba tekstiilist kotiga mille tagastamisel saab klient ka pandiraha tagasi. Klient säästab raha, keskkonda ja köögikapis olevat ruumi korraga.
Millest kotte valmistate? Kas valmistate ise?
Kohe päris alguses sai otsustatud, et me ei hakka ise kotte valmistama. Kuna sellisel moel kotiringlust ei ole nii suurel Eestis enne olnud kulub kogu aur tagastuvõrgustiku, panditagastuse ja üldiselt teenuse ehitamise peale. Seevastu oleme me leidnud kotid mis on meie hinnangul hetkel parim valik. Tegemist on rPET tekstiilist kotiga, ehk kotid on valmistatud 100% ümbertöödeldud materjalist. Täpsemalt olid need kotid kunagi plastikpudelid. Lisaks sellele tähendab 100% plastiktekstiil seda, et erinevalt puuvillast ei ima kangas plekke nii hästi ja seega püsivad kotid kauem korralikud ja lähevad pestes väga kergelt puhtaks. Tegemist on ka väga tugeva materjaliga mis ei purune kergelt ja lisaks on kottidel ka topelt sangad, mis võimaldavad näiteks kulleritel kaupa palju ergonoomilisemalt tassida – näiteks magalarajooni viiendale korrusele nädala toiduvaru vedamine on üpris raske ja pikemad sangad ning tugev kott võimaldavad seal nii kullereid kui aega säästa. Me olime antud kottidest aga kohe müüdud hetkel mil avastasime, et see pole mitte ainult hea, tugev, pestav ja 100% ümbertöödeldud materjal vaid seda annab oma eluea lõppedes taas ümber töödelda – selle jaoks on meil ka leitud sobiv tehas Soomest, kes meie kotid lõppfaasis ümber töötleb. Kokkuvõttes leidsime, et parim lahendus on valida juba olemasolevast prügist tehtud toode mis on kasulik ja mis ei lõpeta omakorda prügimäel.
Kottide üks suurimaid trumpe säästlikkuse koha pealt on aga tegelikult välimus. Kotid on väga igavalt halli värvi, kandes vaid pisikest Bauni logo ja QR koodi koos tagastusjuhistega. Selle eesmärk on lihtne – hall on selline mõnus värv, mis kaubanduses ühtegi poeketti otseselt ei meenuta ning kuna kottidel pole ka logo on nad universaalsed. Me väga tahaksime ühel päeval näha, et ühte ja sama kotti saab tellida näiteks Selveris, tagastada Rimi poele ja järgmisel korral väljastab selle koti näiteks üldse Coop. Täpselt sama universaalne ja lihtne nagu limonaadipudel – vahet ei ole kust ostad, pakend on üks ja sama. Selle võrra väheneb kõvasti kottide kogus mida Eesti turg vajaks ning ka kottide hind tarbija jaoks oleks ühtne.
Kui suured on teie ambitsioonid?
Meie ambitsioonid on tegelikult suured aga meie esmane eesmärk on ikka Eestis ühekordsete poekottide võidukäik lõpetada. Esmalt liigume täna selles suunas, et lisaks Selverile, kelle e-poes on meie kotid kenasti üle Eesti valikus, oleksid meie kotid ka veel teise poe valikus. Seda ikka selleks, et just kottide universaalsus ka reaalsuses proovile panna. Eestis plaanime kindlasti juba lähitulevikus jõuda iga suurema poeketi valikusse ja seda nii e-poes kui ka füüsilistes poodides. Järgmine loogiline samm on Baltikum, kus paljud Eestis olevad poed juba ka toimetavad ning eks näis kuhu sealt edasi.
