Oktoobrist tuleb suurtel ehitustel registreerida kõik objektile lubatud töötajad

1. oktoobrist tuleb ehitusettevõtetel registreerida maksu- ja tolliameti (MTA) e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahel ning objektile lubatud töötajad. Kohustuse eesmärk on tagada aus konkurents ja vähendada ehitussektori maksuauku.

Maksu- ja tolliamet on ümbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju laiemalt hinnanud aastas 99,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk küünib aastas üle 20 miljoni euro. MTA projektijuht Siim Tamm sõnas, et uus süsteem pakub lahendusi nii ettevõtjate, töötajate kui riigi vaatest.

„Ehitusplatsil tohivad tegutseda ainult nõuete kohaselt tööle vormistatud inimesed, kellest peatöövõtjal ja riigil on selge ülevaade ning kellele makstakse ausat töötasu. Kuna sektoris on ümbrikupalga ja käibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettevõtjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,“ selgitas Tamm.

Spetsiaalsed kiipkaardid

Muudatusega koos saavad ehitusettevõtted alates oktoobrist hakata oma töötajatele tellima spetsiaalseid kiipkaarte, mille väljastamine algab novembris, ning seejärel tuleb hakata registreerima ka objektil viibitud tööaega. Ehitajatele mõeldud töötaja kaartide tellimusi hakkab vastu võtma ning kaarte väljastama vastava hanke võitnud Hansab AS.

Andmed edastatakse MTA loodud töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI), kuhu koondub kokku info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi, pea- ja alltöövõtjate ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta.

„Töötajale annab see turvatunde, et tema töötunnid on korrektselt kirjas ja selle pealt riigile kohustuslikud maksud tasutud. Meile annab see andmestiku, mille alusel algoritmid leiavad üles anomaaliad ja aitavad tuvastada maksuriske ning suunata kallist auditi ressurssi õigetesse kohtadesse,“ lisas Tamm.

Juba on töös ka järgmised arendused

Esialgu on MTA-l plaanis panna rõhk nõustavatele ja toetavatele tegevustele. „Mõistame hästi, et tegemist on ettevõtjate jaoks uue kohustusega ja kindlasti võtab omajagu aega, et sellega harjuda, nagu iga uue asjaga. Usume aga, et ajapikku tekib teatav vilumus ja see saab töö normaalseks osaks,“ sõnas Tamm.

Juba on töös ka järgmised arendused ja plaanis on teenust ehitusettevõtete praktiliste kogemuste ja lisanduvate liidestuste najal ajas aina mugavamaks muuta, et võimalikult palju andmeid oleks võimalik eeltäita teistes registrites leiduva info põhjal.

Elektrooniline registreerimine on kohustuslik ehitusobjektidel, millele ehituse kestus ületab 30 tööpäeva ja korraga on tööl vähemalt 20 inimest, või objekti üldmaht on rohkem kui 500 inimtööpäeva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.

Registreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse pärast 1. oktoobrit 2023 või mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise tähtaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.